Kuidas leida üles kvaliteetne kosmeetika, mis ei tee su nahale halba

Kuidas leida üles kvaliteetne kosmeetika, mis ei tee su nahale halba

Teadlikud ja nõudlikud kliendid teavad, mida nende nahk vajab ning kust leida oma ilu ja tervist maksimaalselt toetavaid kosmeetikatooteid. Kosmeetikat müüakse tänapäeval nii apteegis, toidupoes kui butiigis, kuidas leida üles just need tooted, mis tegelikkuses ka meie nahale head teevad? Apotheka iluekspert Natalja Ševtsova jagab kasulikke nippe, kuidas jõuda enda jaoks õigete toodeteni ning millele tuleb selle teekonna jooksul erilist tähelepanu pöörata.

Kvaliteetse kosmeetika ülesleidmiseks tuleb esmalt pakendilt hoolega lugeda toodete koostisosi ja seejärel langetada nahasõbralik otsus. Igal kosmeetikatoote koostisosal on üks või mitu funktsiooni kosmeetikatoote retseptuuris. Apteegikosmeetika väärtus ja üks peamine erinevus tavakosmeetikaga tuleneb peamiselt lähteainetest, tootmisest ja järjepidevatest uuringutest.

Apotheka Beauty viis oma sotsiaalmeedia lehel läbi küsitluse, millest võttis osa rohkem kui 3000 naist. Antud küsitlusest selgus, et 30,4% vastanutest ei ole tähelepanu pööranud sellele, mida nende kosmeetikatooted sisaldavad ja 23,2% vastanutest ei tea üldse, millest tema meigilauatooted tehtud on. Seega rohkem kui pooled vastajad ei ole teinud kindlaks, et nende poolt ostetav toode oleks säilitus- ja lõhnaainetevaba ning nikli, koobalti ja kroomi sisaldus oleks peaaegu olematu. Nahka aga ei ole mõtet üleliigsete nahavaenulike kemikaalidega koormata, kui on teisi võimalusi.

Miks eelistada apteegikosmeetikat?

Apteegikosmeetika lähteained on kvaliteetsed, kõrge puhtusastmega ning põhjalikult kontrollitud. Lisaaineid lisatakse võimalikult vähesel määral, näiteks aineosade sidumiseks vajalikke emulgaatoreid ja stabilisaatoreid või oksüdatsiooniprotsesside kaitseks antioksüdante. Apteegikosmeetikas ei kasutata odavaid sünteetilisi abiaineid, mis sisalduvad tavakosmeetikas peamiselt toote mahu suurendamiseks või konservantidena, et pikendada toote säilivusaega. Antud mittekehaomased ained võivad kuivatada liialt nahka ja muudavad selle loomulikku, nahka kaitsva toimega mikrofloorat. Lisaks võivad tekitada allergilisi reaktsioone ning ummistada liigselt poore.

Apteegikosmeetika tooteid valmistatakse ravimitööstuses, mis tähendab et kosmeetikatooteid valmistatakse aseptilistes tingimustes. Tootmisel peetakse oluliseks keskkonnasõbralikkust ehk kasutatud looduslikud toime-, lõhna- ja värvained on taastuv loodusressurss ja ka keskkonda säästvamad kui sünteetilised. 

Ühe olulise erisusena apteegikosmeetika poole pealt tasub välja tuua ka uuringud, sest apteegikosmeetika arendatakse välja koostöös teadlaste, nahaarstide, allergoloogide ja teiste spetsialistidega. Tooteid testitakse järjepidevalt ning laboratooriumites käib pidev arendustöö. Kliinilised uuringud haiglates tõestavad apteegikosmeetika väärtust ja hinda ning kinnitavad toodete toimet ja ohutust.

Säilitusainete vajalikkus Sinu kosmeetikas

Iga kosmeetikatoode sisaldab kasvõi vähesel määral säilitusaineid, mis võivad olla nii looduslikud kui sünteetilised, et vältida toote riknemist. Säilitusained kaitsevad toodet bakterite, seente või teiste mikroorganismidega saastumise eest ladustamise ajal ja siis, kui tarbija seda kasutab. Nad võivad pikendada kosmeetikatoodete säilivusaega.

Kosmeetikatooted sisaldavad teatavas koguses vett ja kui nad on avatud, võib toote kokkupuude hapniku ja temperatuurimuutustega tekitada bakterite ja seente paljunemiseks soodsa keskkonna, mis võib suurendada inimese nakatumise tõenäosust. Kosmeetikatoodetes kasutatakse säilitusaineid selleks, et vähendada toote mikroobse saastumise ohtu ning tagada selle kasutuskõlblikkus ja ohutus säilivusajal ja siis, kui tarbija seda kasutab.

Säilitusained peavad olema suure veesisaldusega kosmeetikatoodetes, näiteks kreemides, ihupiimades, ripsmetuššides või vedelates silmalainerites, et tooted püsiksid heas seisukorras ja neid oleks ohutu kasutada.

Aegunud kosmeetika võib anda vastupidise efekti

Apotheka Beauty poolt läbi viidud uuringust selgus, et 63,9% vastajaid ei pööra erilist tähelepanu toote märgistusele, kuid tunnistavad et tegelikult peaks seda tegema. Tarbija informeerimiseks peab olema  kosmeetikatootele märgitud selle nimetus, kasutusotstarve, kasutusviis, vajadusel ettevaatusabinõud kosmeetikatoote ohutuks kasutamiseks, koostis, säilimistähtaeg ja vajadusel säilitamistingimused, vastutava isiku andmed, toote partiinumber, triipkood ja toote omadused.

Oluline on pöörata tähelepanu „parim enne“ kuupäevale ja avamisjärgsele märgistusele, sest selle aja jooksul tagab tootja tootele ohutuse ja tõhususe. Tähtaja järgne kasutamine on juba omal vastutusel. Samas kui toote konsistents ja lõhn ei ole muutunud ning ei ole tegemist problemaatilise nahaga, siis võib ka peale tähtaja möödumist kasutada toodet, kuid sellega kaasnevad riskid. Kindlasti ei tohiks kasutada aegunud toodet õrnal näonahal, vaid pigem jalgade niisutamiseks.

Samas päikesekaitsevahendite juures tuleb väga hoolikalt järgida erinevaid märgistusi, sest vastasel korral puudub tootel täisväärtuslik kaitse, mis võib kaasa tuua nahapõletuse. Samuti võib aegunud huulepulga kasutamine kaasa tuua mürgituse, sest see võib võrduda hallitanud toidu söömisega. Tähtaja ületanud ripsmetušši kasutamine võib esile tuua jällegi silmapõletikku või –ärritust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et apteegikosmeetika ongi see kvaliteetne kosmeetika, mida võiksid tarbida ka täiesti terved inimesed, sest kvaliteetsete nahasõbralike kosmeetikatoodete kasutamine näitab teadlikku hoolimist oma tervisest, heast välimusest ja keskkonnast. 

Öeldakse, et oleme need, mida sööme, kuid samas oleme ka need, mida endale peale määrime. Paratamatult jõuab osa nahale kantud kreemist või kosmeetikatootest organismi, seega tasub säästa organismi mittevajalikest lisaainetest ja võimalikest tekkivatest tervisemuredest.