Päikesevitamiinid

Päikesevitamiinid on turunduslik nimetus toidulisanditele, mis võivad sisaldada näiteks beetakaroteeni, teisi karotenoide, vitamiine ja antioksüdantseid ühendeid. Nende eesmärk ei ole tekitada nahale päikesekaitsekreemiga võrreldavat kaitsekihti. Suukaudseid fotoprotektiivseid koostisosi käsitleva teadusülevaate järgi võivad mõned toitained täiendada teisi fotokaitsemeetmeid, kuid neid tuleb kasutada just täiendava, mitte peamise päikesekaitsena.¹ Apotheka Beauty päikesevitamiinide valik koondab sellesse kategooriasse kuuluvaid tooteid.

Küsimusele kas päikesevitamiinid aitavad päevitada tuleb vastata täpselt. Karotenoidid võivad toidu või toidulisandi kaudu naha värvust mõnevõrra mõjutada, eeskätt suurendada naha kollakas-kuldset tooni, kuid see ei ole sama protsess mis UV-kiirguse toimel melaniini suurenemise tõttu tekkiv päevitus. Kontrollitud toitumisuuringus muutis suure karotenoidisisaldusega puu- ja köögiviljade tarbimine mõõdetavalt naha kollakust.²

Toidulisandid nahale ei asenda tasakaalustatud toitumist ega päikesekaitsetooteid. Samuti ei sobi kõik suure annusega preparaadid kõigile. Eriti oluline on arvestada suitsetamisega: ulatuslikus randomiseeritud ATBC uuringus seostus 20 mg beetakaroteeni päevane kasutamine suitsetavatel meestel suurema kopsuvähi esinemissagedusega ning beetakaroteeni saanud rühmas oli üldsuremus kõrgem.³ Seetõttu tuleb päikesehooajaks toidulisandit valides vaadata koostist sama tähelepanelikult kui selle pakendil olevaid ilulubadusi.

Mis on päikesevitamiinid ja kas beetakaroteen muudab naha jumet?

Päikesevitamiinid ei ole eraldi vitamiinide klass ega meditsiiniline termin. Tegemist on tootekategooriaga, kuhu võivad kuuluda erineva koostisega preparaadid. Mõnes on põhirõhk karotenoididel, teises leidub lisaks vitamiine, mineraalaineid või muid ühendeid. Seetõttu ei saa kõikidele selle kategooria toodetele omistada ühesugust mõju.

Beetakaroteen kuulub karotenoidide hulka ja on provitamiin A ehk ühend, millest organism saab vajaduse korral moodustada A-vitamiini. Karotenoide leidub loomulikult näiteks porgandites, kõrvitsas, tomatis ja paljudes rohelistes lehtköögiviljades. Apotheka Beauty A-vitamiini ja beetakaroteeni kategooriast saab võrrelda neid sisaldavaid preparaate.

Kas beetakaroteen muudab naha jumet? Suurem karotenoidide sisaldus toidus võib mõjutada naha mõõdetavat värvust. Randomiseeritud ristuva ülesehitusega uuringus muutus kõrge karotenoidisisaldusega puu- ja köögiviljade tarbimise järel naha kollakas toon.² See ei tähenda siiski, et beetakaroteen „päevitaks” nahka samamoodi nagu UV-kiirgus.

UV-päevituse puhul suureneb naha pigment melaniin vastusena kiirgusele. Karotenoididest tingitud värvimuutus tuleneb aga nende pigmentide kogunemisest kudedesse. Seetõttu võib nahatoon muutuda veidi soojemaks või kuldsemaks ilma klassikalise päevituseta. Väga suure karoteenikoguse korral võib nahk muutuda märgatavalt kollakasoranžiks, kuid selline muutus ei tähenda paremat kaitset päikesepõletuse eest.

Karotenoidid kuuluvad ühendite hulka, mida uuritakse ka nende antioksüdantsete omaduste tõttu. UV-kiirgus võib soodustada nahas oksüdatiivseid protsesse ning toidust saadavad antioksüdandid osalevad organismi normaalses kaitsesüsteemis. Sellest ei tohiks siiski teha järeldust, et suurem annus tähendab alati suuremat kasu või et toidulisand suudab neutraliseerida liigse päikese käes viibimise mõju.

Millal päikesevitamiine võtta sõltub konkreetse toote koostisest ja kasutusjuhendist. Kuna karotenoididega seotud muutused naha koostises ei teki mõne tunni või ühe päevaga, ei ole mõistlik käsitleda kapslit kiire „enne randa” kaitsevahendina. Suukaudset fotoprotektsiooni käsitlev teaduskirjandus vaatleb üldjuhul pikemaajalist kasutamist ning rõhutab selle täiendavat rolli.¹

Toidulisandi valikul tasub vaadata kogu päevast tarbimist. Kui inimene kasutab juba multivitamiini, eraldi A-vitamiini sisaldavat preparaati või mitut ilutoidulisandit, võivad mõned koostisosad korduda. Apotheka Beauty vitamiinide valik ja iluvitamiinide kategooria sisaldavad erineva koostisega tooteid, mistõttu tasub etikette omavahel võrrelda.

Küsimusele millised vitamiinid toetavad normaalset nahka ei ole vaja vastata ühe „iluainesega”. Nahk sõltub kogu organismi toitumisseisundist ning mitmekesine toit on mikrotoitainete peamine allikas. Toidulisand võib olla põhjendatud juhul, kui selleks on konkreetne vajadus või soovitus, kuid igaks juhuks mitme preparaadi samaaegne tarvitamine ei tähenda automaatselt paremat nahka.

Apotheka Beauty nahale mõeldud vitamiinide valikut tasub seetõttu vaadata koos tavapäraste toitumisharjumustega. Täiendavat tausta annab artikkel „Ilu tuleb seestpoolt”, mis seob naha väljanägemise laiemalt elustiili ja organismi vajadustega.

Ka toitumist ja ilu käsitlev Apotheka Beauty artikkel aitab meeles pidada olulist põhimõtet: vitamiinid nahale ei pea tulema ainult kapslist. Köögi- ja puuviljad, täisväärtuslik menüü ning piisav energia- ja toitainete saamine loovad naha normaalseks toimimiseks oluliselt laiema aluse.

Kui eesmärk on saavutada tumedam jume, ei ole toidulisandi annuse suurendamine hea strateegia. Karotenoididest tekkiv värvimuutus on mõõdukas ja individuaalne ning selle taga pole sama mehhanism mis päevitumisel. Toote soovitatud päevast annust ei tohiks ületada eesmärgiga muuta nahk kiiremini pruuniks.

Kas beetakaroteen kaitseb nahka päikese eest ja kas päikesevitamiinid asendavad päikesekaitsekreemi?

Kas beetakaroteen kaitseb nahka päikese eest? Karotenoide ja teisi suukaudseid ühendeid on uuritud võimaliku sisemise fotoprotektsiooni kontekstis. Mõnedes uuringutes on pikaajalisema tarvitamise järel täheldatud muutusi naha reaktsioonis UV-kiirgusele, kuid sellise toime suurus ja kujunemise kiirus erinevad toimeainete, annuste ja uuringute vahel.

Kõige olulisem praktiline järeldus on, et suukaudne preparaat ei moodusta nahale UV-filtritega kaitsekihti. Teadusülevaated kirjeldavad suukaudseid fotoprotektiivseid ühendeid täiendava meetmena, mida tuleb kombineerida tavapärase fotokaitsega.¹ Seetõttu on vastus küsimusele kas päikesevitamiinid asendavad päikesekaitsekreemi selgelt ei.

Päikesekaitse peab eelkõige vähendama UV-kiirguse jõudmist nahka. Selleks kasutatakse sobiva SPF-i ja UVA-kaitsega päikesekaitsetoodet, lisaks varju, riietust, peakatet ja teadlikku päikesekäitumist. Apotheka Beauty päikesekaitsetoodete valik on seetõttu olulisem UV-kaitse vahend kui suukaudne ilutoidulisand.

Hea näide on rannapäev. Kui inimene võtab hommikul karotenoide sisaldava kapsli, ei teki selle järel mõne tunni jooksul SPF-iga võrreldavat kaitset. Päikesekaitsekreem seevastu on mõeldud kasutamiseks otse nahal ja selle kaitsetase määratakse standardiseeritud testidega. Ka väga regulaarne suukaudsete antioksüdantide kasutamine ei anna põhjust vähendada päikesekaitsekreemi kogust.

Apotheka Beauty artikkel päikesekaitsekreemi korrektsest kasutamisest rõhutab praktilist poolt: oluline ei ole ainult pakendil olev SPF-number, vaid ka see, kuidas toodet kasutatakse. Päikesevitamiini tarvitamine ei kompenseeri liiga õhukest päikesekaitsekihti ega kaitse uuendamata jätmist.

Samuti ei anna karotenoididest tingitud kuldsem nahatoon märku sellest, et nahk talub nüüd rohkem UV-kiirgust. Karotenoidid ja melaniin on erinevad pigmendisüsteemid ning kosmeetiliselt „päevitunum” välimus võib tekitada eksliku turvatunde. Kui nahk näeb tumedam välja, ei tähenda see automaatselt, et päikesepõletuse või fotokahjustuse risk oleks kadunud.

Apotheka Beauty päevitustoodete kategooria toob hästi esile erinevate toodete funktsioonid. Ühes rühmas on päikesekaitsetooted, teises isepruunistajad, päevitusjärgsed preparaadid ja päikesevitamiinid. Nende eesmärke ei tasu omavahel segi ajada.

Toidulisandid nahale võivad sisaldada mitut komponenti korraga ning mõju ei saa tuletada ainult tootenimest. Kui kapslis on näiteks beetakaroteen, C-vitamiin ja E-vitamiin, ei tähenda sõna „päikese” kasutamine nimetuses, et preparaadil oleks kindlaks määratud SPF. Toidulisandi ja kosmeetilise päikesekaitsevahendi regulatiivne eesmärk on erinev.

Ka küsimus, kas preparaat aitab päevitust „ette valmistada”, vajab realistlikku käsitlust. Võimalik muutus naha karotenoidisisalduses kujuneb järk-järgult ning ei muuda UV-kiirgust ohutuks. Päevituse saamiseks tahtlikult pikemalt päikese käes viibimine suurendab UV-doosi sõltumata sellest, millist toidulisandit kasutatakse.

Fotokahjustuse pikemaajalist mõju aitab avada Apotheka Beauty artikkel „Päike ja fotovananemine”. UV-kiirguse mõju ei piirdu päevituse või ajutise punetusega, vaid kumulatiivne kokkupuude mõjutab aja jooksul ka naha struktuuri ja pigmentatsiooni.

Praktiline päevareegel on seega lihtne: kui UV-kiirguse tõttu on vaja kaitset, kasuta päikesekaitsevahendeid sõltumata sellest, kas võtad samal ajal karotenoide sisaldavat preparaati. Apotheka Beauty artikkel päikesekaitse olulisusest aitab siduda kreemi kasutamise teiste fotokaitsemeetmetega.

Seega võib suukaudse fotoprotektsiooni uurimine olla teaduslikult huvitav, kuid igapäevases nahahoolduses tuleb säilitada õige tähtsuse järjekord. Päikesekaitse põhineb eelkõige UV-kokkupuute vähendamisel ning toidulisand saab olla ainult võimalik lisakomponent.

Kellele beetakaroteeni sisaldavad toidulisandid ei sobi ja kuidas päikesevitamiine turvaliselt valida?

Kellele beetakaroteeni sisaldavad toidulisandid ei sobi on märksa olulisem küsimus kui see, millise tootega kõige kiiremini „suvejume” saavutada. Suurte beetakaroteeni annuste kohta on olemas tugev ohutussignaal suitsetajatel. ATBC randomiseeritud uuringus osales üle 29 000 Soome meessuitsetaja ning 20 mg beetakaroteeni päevas saanud osalejatel esines rohkem kopsuvähki kui neil, kes beetakaroteeni ei saanud.³

Samas uuringus oli beetakaroteeni saanud rühmas üldsuremus 8% kõrgem kui rühmas, kes seda ei saanud.³ See ei tähenda, et porgandite või teiste karotenoidirikaste köögiviljade tavapärane söömine oleks suitsetajale sama riskiga. Ohutussignaal puudutab suure annusega beetakaroteeni lisandeid, mitte karotenoide sisaldavat tasakaalustatud toitu.

Seetõttu peaks praegu suitsetav inimene või suure suitsetamisajalooga inimene enne suure annusega beetakaroteeni sisaldava preparaadi kasutamist nõu pidama tervishoiutöötajaga. Samuti tasub koostist kontrollida juhul, kui kasutatakse juba multivitamiini või muud preparaati, mis sisaldab samu aineid.

Millal päikesevitamiine võtta ei ole universaalne küsimus. Kasutusaeg ja päevane annus peavad lähtuma konkreetse toote juhendist. Kui preparaat on mõeldud kuurina kasutamiseks, ei ole põhjust annust suurendada lootuses, et nahk muutub kiiremini päevitunuks või saab tugevama UV-kaitse.

Kasulik on vaadata mitte ainult toimeaine nime, vaid ka kogust ühe päevase annuse kohta. Sama toitaine võib sisalduda mitmes preparaadis. Kui näiteks üks toode on märgistatud kui iluvitamiin, teine kui multivitamiin ja kolmas kui hooajaline päevituslisand, võivad nende koostised osaliselt kattuda.

Apotheka Beauty vitamiinide kategoorias olevate toodete puhul tasub seetõttu võrrelda etikette, mitte ainult tootenimesid. Sama kehtib iluvitamiinide kohta: rohkem erinevaid kapsleid ei tähenda automaatselt paremat tulemust.

Kui inimene on rase, imetab, kasutab regulaarselt ravimeid, põeb kroonilist haigust või soovib kombineerida mitut suurema annusega toidulisandit, on mõistlik enne kasutamist küsida nõu arstilt või apteekrilt. Eriti oluline on kontrollida kogu preparaadi koostist, sest „päikesevitamiin” võib sisaldada palju enamat kui ainult karotenoide.

Vitamiinid nahale ei tohiks asendada mitmekesist söömist. Karotenoide saab toidust ning toitumisuuringud näitavad, et suurema karotenoidisisaldusega puu- ja köögiviljade tarbimine võib mõjutada ka naha karotenoidisisaldust ja värvust.² Toidulisand on kontsentreeritud allikas, mistõttu annuse ja sihtrühma küsimus on olulisem kui tavapärase toidu puhul.

Kui nahk hakkab suure karotenoidikoguse kasutamisel muutuma ebatavaliselt kollakasoranžiks, tasub hinnata tarbitavaid allikaid ja vajaduse korral küsida nõu tervishoiutöötajalt. Selline toon ei ole soovitud „tugevam päevitus” ega näita paremat UV-kaitset.

Samuti ei tohiks toidulisand julgustada pikemalt päikese käes viibima. Kui kasutaja mõtleb, et kapsel annab nahale „seestpoolt SPF-i”, on toote rollist tekkinud vale arusaam. Suukaudse fotoprotektsiooni uurimused käsitlevad seda täiendava võimalusena, mitte füüsilise või paikse fotokaitse asendajana.¹

Päikeselise hooaja kõige olulisem investeering ei ole seega tingimata uus toidulisand, vaid järjepidev UV-käitumine. Sobiv päikesekaitsekreem, varjus viibimine, peakate, päikeseprillid ja riietus annavad otsesema kaitse UV-kiirguse eest. Toidulisand võib jääda nende kõrvale, kui selle kasutamiseks on sobiv põhjus.

Apotheka Beauty päikesekaitse teadliku valiku artikkel annab selleks praktilise raamistiku. Toitumise poolelt aitab tervikpilti täiendada „Söö ennast ilusamaks”, sest naha normaalne toimimine sõltub pikemaajalisest toitumisest ja elustiilist, mitte ühest hooajalisest kapslist.

Kõige mõistlikum on valida preparaat teadlikult: kontrollida koostist ja annuseid, vältida dubleerimist ning arvestada individuaalsete riskidega. Antioksüdandid ja muud toitained võivad olla organismi normaalse toimimise seisukohalt olulised, kuid neid ei tasu muuta päikesekaitsekreemi alternatiiviks ega võimalikult suure annuse võistluseks.

Praktilised soovitused

• Vaata päikesevitamiini nime kõrval alati kogu koostist ja toimeainete koguseid päevases annuses.
• Ära suurenda soovitatud annust eesmärgiga kiiremini päevituda või saada tugevamat UV-kaitset.
• Kontrolli, kas samad vitamiinid või karotenoidid sisalduvad juba sinu multivitamiinis või teistes toidulisandites.
• Ära kasuta päikesevitamiine päikesekaitsekreemi, varju, riietuse või peakatte asendajana.
• Suitsetajana ära alusta suure annusega beetakaroteeni sisaldava toidulisandi kasutamist ilma tervishoiutöötajaga nõu pidamata.
• Eelista mitmekesist karotenoidirikast toitu ning käsitle toidulisandit vajaduspõhise lisana.
• Arvesta, et võimalik muutus naha karotenoidisisalduses kujuneb järk-järgult, mitte ühe kapsli järel.
• Ära tõlgenda kollakamat või kuldsemat nahatooni päikesekaitsena.
• Ravimite kasutamise, kroonilise haiguse, raseduse või imetamise korral kontrolli toidulisandi sobivust arsti või apteekriga.
• Päikese käes viibides järgi UV-indeksit ja kasuta sobivat päikesekaitset sõltumata toidulisandist.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Päikesevitamiinid võivad sisaldada karotenoide, vitamiine ja teisi koostisosi, kuid nende rolli ei tohiks segi ajada päikesekaitsekreemi omaga. Karotenoidid võivad mõjutada naha värvust ja neid uuritakse täiendava fotoprotektsiooni kontekstis, kuid nende kasutamine ei muuda UV-kiirgust ohutuks ega vabasta vajadusest kasutada sobivat päikesekaitset.

Toidulisandi valikul kontrolli koostist, päevast annust ja teiste preparaatidega kattuvaid aineid. Eriti oluline on ettevaatus suure annusega beetakaroteeni puhul suitsetajatel. Naha toetamise alus jääb mitmekesine toitumine, läbimõeldud nahahooldus ja teadlik päikesekäitumine.