Kehakoorijad

Kehakoorija võib olla kasulik lisasamm, kui naha pind tundub kare, ebaühtlane või ketendav, kuid tugevam ja sagedasem keha koorimine ei tähenda automaatselt paremat tulemust. Koorimise eesmärk on mõjutada naha pindmist sarvkihti kontrollitult, mitte hõõruda nahka punetuse või valulikkuseni. Eriti kuiva ja tundliku naha puhul tuleb arvestada naha kaitsebarjääriga: kuiv, ketendav ja tundlik nahk on seotud muutustega epidermise barjäärifunktsioonis.¹ Erinevaid kehakoorijaid tasub seetõttu valida naha seisundi ja koorimismeetodi järgi.

Nahakoorija võib toimida mehaaniliselt või keemiliselt. Mehaanilise toote puhul aitavad terakesed ja masseerimine eemaldada pindmist sarvestunud kihti, samal ajal kui keemiline kehakoorija võib sisaldada näiteks alfa-hüdroksühappeid. AHA-de dermatoloogilisi kasutusvõimalusi käsitlev teaduskirjandus näitab, et nende toime sõltub muu hulgas kasutatavast happest, kontsentratsioonist ja formulatsioonist.² Seetõttu tuleb happeid sisaldava toote puhul lähtuda eelkõige selle kasutusjuhendist.

Küsimustele kui tihti keha koorida ja kas kehakoorijat võib kasutada iga päev ei ole ühte universaalset vastust. Sagedus sõltub tootest, naha taluvusest ja teistest samal ajal kasutatavatest toimeainetest. Kooriv kehahooldus peaks käima koos niisutamisega, mitte seda asendama. Pärast koorimist võib kasutada kehakreemi või ihupiima, kuivemate piirkondade puhul vajaduse korral ka kehaõli.

Kuidas kehakoorijat kasutada ja kui tihti keha koorida?

Kuidas kehakoorijat kasutada sõltub kõigepealt koorija tüübist. Mehaaniline kehakoorija kantakse tavaliselt niiskele või tootja juhendis määratud nahale ning masseeritakse õrnalt. Liigutused ei pea olema tugevad ja naha punaseks hõõrumine ei ole eesmärk. Pärast kasutamist loputatakse toode nahalt ning vajaduse korral kantakse peale niisutaja.

Kui toode sisaldab teralisi osakesi, määravad koorimise intensiivsuse nii osakeste omadused kui ka see, kui tugevalt ja kaua nahka masseeritakse. Sama toode võib õrna kasutamise korral olla nahale talutav, kuid tugeva hõõrumisega põhjustada ebamugavust. Seetõttu on surve kontrollimine sama oluline kui toote valik.

Kui tihti keha koorida? Mõõduka mehaanilise koorimise puhul võib paljudele piisata näiteks ühest kasutuskorrast nädalas või veel harvem, kuid see ei ole meditsiiniline universaalreegel. Konkreetse toote juhend on alati esmane ning tundliku või kuiva naha puhul tasub alustada harvemast kasutamisest.

Kas kehakoorijat võib kasutada iga päev? Enamiku intensiivsemalt koorivate toodete puhul ei ole igapäevane kasutamine vajalik. Kui tootja on konkreetse õrna formulatsiooni märkinud sagedasemaks kasutamiseks, tuleb siiski jälgida naha taluvust. Punetus, kipitus, hellus või kuivuse märgatav suurenemine on põhjused kasutussageduse vähendamiseks.

Oluline on eristada tavalist keha koorimist naha puhastamisest. Igapäevase higi ja mustuse eemaldamiseks piisavad üldjuhul sobivad keha pesemisvahendid. Koorijat pole vaja kasutada selleks, et nahk saaks duši all „piisavalt puhtaks”.

Kui nahk on juba kuiv ja ketendav, võib tugev hõõrumine tunduda kiire viis helvestest vabanemiseks. Selline lähenemine võib aga ärritunud nahka täiendavalt koormata. Kuiva ja ketendava naha puhul on mõistlik hinnata esmalt pesemisrutiini ja niisutamist.

Mehaanilise koorimise kõrval kasutatakse ka happeid sisaldavaid tooteid. AHA-d, näiteks glükool- ja piimhape, mõjutavad sarvkihi rakkude omavahelisi seoseid ning neid kasutatakse kosmeetilistes koorivates formulatsioonides.² Happe tugevust ei saa hinnata ainult koostisosa nime järgi: olulised on muu hulgas kontsentratsioon, pH ja kogu formulatsioon.

Seetõttu ei tasu kombineerida korraga mitut intensiivset koorivat meetodit lihtsalt tugevama tulemuse saamiseks. Kui kasutatakse happelist keemilist kehakoorijat, võib tugev teraline koorija samal päeval olla üleliigne. Eriti ettevaatlik tasub olla, kui nahk on tundlik või kasutatakse muid sarvkihti mõjutavaid tooteid.

Milline kehakoorija valida karedale nahale? Kui probleem on kerge pinnakaredus ja nahk talub hõõrumist hästi, võib sobida mehaaniline toode. Kui soovitakse ilma terakesteta koorimist, võib kaaluda hapet või teist keratolüütilist koostisosa sisaldavat toodet, järgides rangelt kasutusjuhendit.

Karedad väikesed follikulaarsed kühmud õlavartel või reitel võivad mõnikord olla seotud keratosis pilaris'e ehk karvanääpsu sarvestumishäirega. Selle puhul kasutatakse hoolduses muu hulgas niisutavaid ja keratolüütilisi koostisosi. Uureat sisaldava niisutava kreemi kliinilises uuringus paranesid keratosis pilaris'e näitajad, mis rõhutab, et kareda naha hooldus ei pea koosnema ainult mehaanilisest hõõrumisest.³

Koorimise järel võiks nahk tunduda sile ja mugav, mitte valulik. Kui tekib tugev kipitus või punetus, tasub toode maha pesta ja järgmise kasutuskorraga oodata. Püsiva ärrituse puhul ei ole põhjust toodet edasi kasutada.

Apotheka Beauty artikkel „Naha koorimisest talvel” aitab koorimise sagedust kohandada perioodil, mil kuiv siseõhk ja külm ilm võivad nahka rohkem kuivatada. Talvel võib olla mõistlik vähendada koorimise intensiivsust ning keskenduda rohkem niisutamisele.

Hea kooriv kehahooldus on seega mõõdukas. Koorimist ei pea tegema kindlal nädalapäeval ega sama sagedusega aasta läbi. Naha enesetunne, toote juhend ning teiste aktiivsete toodete kasutamine annavad parema lähtekoha kui võimalikult intensiivne rutiin.

Mis vahe on mehaanilisel ja keemilisel kehakoorijal ning milline kehakoorija valida?

Mis vahe on mehaanilisel ja keemilisel kehakoorijal? Kõige lihtsam erinevus seisneb selles, kuidas sarvkihti mõjutatakse. Mehaanilise koorimise puhul tekitatakse naha pinnal füüsiline hõõrdumine, keemilise koorimise puhul kasutatakse koostisosi, mis muudavad pindmiste sarvrakkude eemaldumist.

Mehaaniline nahakoorija võib sisaldada näiteks suhkrut, soola või muid koorivaid osakesi. Sellise toote eelis on see, et kasutaja saab survet ja masseerimise kestust ise kontrollida. Samal ajal on just liiga tugev surve üks peamisi praktilisi vigu.

Õrn masseerimine võib anda sileda nahatunde, kuid tugev nühkimine ei ole vajalik. Eriti ettevaatlik tuleb olla piirkondades, kus nahk on õhem, värskelt raseeritud või juba ärritunud. Küünarnukid ja põlved võivad taluda tugevamat mehaanilist kontakti paremini kui näiteks dekoltee või värskelt depileeritud sääred.

Keemiline kehakoorija võib sisaldada näiteks glükool-, piim- või salitsüülhapet. AHA-sid kasutatakse dermatoloogilises ja kosmeetilises nahahoolduses erinevates kontsentratsioonides ning nende mõju võib varieeruda õrnast pindmisest koorimisest palju intensiivsema keemilise koorimiseni.²

See tähendab, et koduseks kasutamiseks mõeldud happega kehatoode ja professionaalne keemiline koorimine ei ole üks ja sama. Kodutoodet tuleb kasutada pakendil märgitud sageduse ja juhiste järgi. Suurema happekontsentratsiooni kasutamine omal algatusel ei tähenda paremat kosmeetilist tulemust ning võib suurendada nahaärrituse riski.

Milline kehakoorija valida kuivale ja karedale nahale? Kui nahk talub hõõrumist halvasti, võib teraline koorija olla ebamugav. Sellisel juhul võib sobida õrnalt keratolüütilise toimega toode, kuid ka keemilised toimeained võivad ärritada. Seetõttu tuleks alustada konservatiivselt ja jälgida reaktsiooni.

Kehakoorija kuivale nahale peaks sobituma niisutava põhihooldusega. Kui koorimine on ainus kuivuse vastu kasutatav samm, võib tulemus jääda lühiajaliseks. Pärast koorimist tasub kasutada niisutavat kehakreemi või kehapiima.

Kas kuiva nahka võib koorida? Võib, kui nahk on terve, koorimine on mõõdukas ning konkreetne toode sobib kasutajale. Väga kuiva, valulikult lõhenenud, põletikulise või tugevalt sügeleva naha puhul tasub aga koorimine edasi lükata ja keskenduda naha kaitsebarjääri taastavale hooldusele.

Kuiva, ketendava ja tundliku naha barjäärifunktsioon võib olla muutunud ning selline nahk reageerib välistele ärritajatele kergemini.¹ Seetõttu ei tohiks nähtavat ketendust automaatselt tõlgendada märgina, et nahk vajab tugevamat koorimist.

Kui karedus on seotud keratosis pilaris'ega, kasutatakse hoolduses sageli nii niisutavaid kui ka keratolüütilisi koostisosi. Uureat sisaldava kreemi uuring toetab niisutava ja sarvkihti pehmendava hoolduse rolli selle seisundi puhul.³ Kui karedad follikulaarsed kühmud on ulatuslikud või põletikulised, tasub diagnoosi täpsustamiseks pöörduda arsti poole.

Kooriv kehahooldus võib olla kasulik ka väga karedate kandade või küünarnukkide korral, kuid eri kehapiirkondadele ei pea kasutama sama tugevusega toodet. Jalgade paksenenud sarvkiht erineb näiteks rindkere või käsivarte nahast.

Pärast koorimist võib kasutada ka kehaõli, kui nahk vajab täiendavat pehmendamist. Õli ei ole siiski koorimise „neutraliseerija” ega asenda põletikulise naha puhul õiget diagnoosi ja ravi.

Apotheka Beauty artikkel kuiva naha tunnustest ja hooldusest annab lisatausta, millal kare ja ketendav pind viitab pigem kuivusele kui vajadusele intensiivsemalt koorida.

Praktiline valik on seega teha otsus naha taluvuse järgi. Kui mehaaniline koorija on meeldiv ja ei põhjusta ärritust, pole põhjust tingimata minna üle hapetele. Kui hõõrumine ei sobi, võib õrn keemiline kehakoorija olla alternatiiv. Mõlemal juhul tuleb vältida liigset kasutamist.

Kas keha koorida enne või pärast raseerimist ning millal koorimine vahele jätta?

Kas keha koorida enne või pärast raseerimist? Üldiselt tasub vältida intensiivset koorimist vahetult pärast karvaeemaldust, sest raseerimine ise tekitab nahale mehaanilist koormust. Kui nahk on juba punetav või kipitab, võib sellele lisatud tugev koorimine suurendada ebamugavust.

Enne raseerimist tehtav väga õrn keha koorimine võib mõnel inimesel aidata eemaldada pindmist karedust, kuid ka siin ei ole vaja kasutada tugevat hõõrumist. Kui raseerimine toimub samal päeval, võiks koorimine olla pigem mõõdukas ja ainult hästi talutaval nahal.

Pärast raseerimist tasub nahal rahuneda. Sobivaid karvaeemaldusega seotud tooteid leiab Apotheka Beauty depilatsiooni kategooriast. Järelhoolduses võib eelistada lihtsat niisutavat toodet ning jätta tugevad happed ja teraline koorija hilisemaks.

Kui pärast raseerimist tekivad sageli sissekasvanud karvad, võib mõõdukas sarvkihi hooldus mõnel juhul olla abiks, kuid põletikulisi koldeid ei tohiks jõuliselt hõõruda ega pigistada. Kui karvanääpsude ümber tekivad korduvad valulikud või mädased põletikud, tasub pöörduda tervishoiutöötaja poole.

Koorimine tuleb kindlasti edasi lükata juhul, kui nahal on lahtine haav, marrastus, tugev põletik või valulik lõhe. Samuti ei kuulu kehakoorija värske päikesepõletuse hooldusse. Päikesest punetav ja valulik nahk vajab võimalikult õrna käsitlust.

Apotheka Beauty artikkel päevitusjärgsest nahahooldusest annab lisasoovitusi naha hooldamiseks pärast päikese käes viibimist. Kui nahk hakkab päikesepõletuse järel ketendama, ei ole helveste eemaldamine tugeva koorijaga hea mõte. Nahk peaks saama taastuda omas tempos.

Ka talvel võib koorimist olla vaja vähendada. Madal õhuniiskus, külm ilm ja sage kuum dušš võivad muuta naha kuivemaks ning sel ajal võib kehakoorija kuivale nahale vajada tavalisest harvemat kasutamist. Kui nahk muutub pärast iga koorimist järjest karedamaks, tuleks rutiin ümber hinnata.

Suvel võib vastupidiselt tekkida soov koorida sagedamini, sest kasutatakse isepruunistajaid, päikesekaitset ja nahk higistab rohkem. Ka siis ei ole koorija tavalise pesemise asendus. Apotheka Beauty pesemisvahendid on mõeldud igapäevase puhastuse jaoks, koorimine jääb lisasammuks.

Isepruunistaja eel võib õrn koorimine aidata muuta kuivad piirkonnad siledamaks ning vähendada värvi ebaühtlast kinnitumist, kuid pärast isepruunistuse saavutamist võib tugev koorimine tooni kiiremini eemaldada. Seetõttu tasub sellise rutiini puhul koorimise ajastus läbi mõelda.

Samuti ei ole soovitatav kasutada samal õhtul mitut erinevat tugevalt koorivat toodet. Näiteks happeline nahakoorija, teraline kehakoorija ja intensiivne koorimiskinnas võivad ühes rutiinis anda nahale tarbetult suure koormuse.

Kui kasutatakse keemilist kehakoorijat, tuleks pöörata tähelepanu ka päikesekaitsele nendel kehapiirkondadel, mis jäävad UV-kiirgusele avatuks. Mõne happe kasutusjuhendis on päikesekaitse rõhutatud ning seda juhist tuleb järgida.

Kas kuiva nahka võib koorida talvel? Kui nahk on ainult kergelt kare, põletikku pole ning valitud toode on õrn, võib mõõdukas koorimine olla võimalik. Kui nahk on tugevalt ketendav, lõhenenud või sügeleb, tasub koorimine ära jätta ja keskenduda niisutamisele.

Apotheka Beauty artikkel pehme naha säilitamisest talvel aitab siduda koorimise laiemasse hooajalisse kehahooldusse. Pärast koorimist võiks niisutamine olla tavapärane järelhoolduse osa.

Kui kooriv kehahooldus põhjustab korduvalt põletust, löövet või pikalt püsivat punetust, tuleks kasutamine lõpetada. Nahahooldustoote kasutamise järel tekkiv tugev ebamugavustunne ei ole vajalik märk toote efektiivsusest.

Ka ekseemi, psoriaasi või muu diagnoositud nahahaigusega inimene peaks koorivaid tooteid valides arvestama oma raviplaaniga. Aktiivse põletiku piirkondi ei tasu iseseisvalt tugeva mehaanilise või keemilise koorimisega töödelda, kui raviarst pole seda soovitanud.

Kehakoorijad sobivad kõige paremini tervele nahale, mis vajab mõõdukat pindmise kareduse vähendamist. Kui naha peamine probleem on valu, põletik, tugev sügelus või pidev lõhenemine, tuleb esmalt tegeleda selle põhjusega, mitte koorimise intensiivsust suurendada.

Seega on küsimusele kas keha koorida enne või pärast raseerimist kõige turvalisem praktiline vastus: väldi tugevat koorimist värskelt raseeritud ja ärritunud nahal. Koori vajaduse korral õrnalt eraldi ajal ning järgi nii koorija kui ka depilatsioonitoote juhiseid.

Praktilised soovitused

• Alusta kehakoorija kasutamist pigem mõõdukalt ja suurenda sagedust ainult siis, kui nahk toodet hästi talub.
• Ära hõõru nahka koorijaga punaseks – tugevam surve ei tähenda paremat tulemust.
• Kasuta mehaanilist ja keemilist koorimist vastavalt konkreetse toote juhendile.
• Ära kombineeri samal päeval mitut intensiivset koorivat meetodit, kui nahk on tundlik.
• Kuiva naha puhul keskendu koorimise kõrval regulaarsele niisutamisele.
• Pärast koorimist kasuta vajaduse korral kehakreemi, ihupiima või kehaõli.
• Ära koori valulikult lõhenenud, põletikulist ega päikesepõletusega nahka.
• Väldi tugevat koorimist kohe pärast raseerimist, vahatamist või muud depilatsiooni.
• Kui koorija põhjustab püsivat kipitust, löövet või punetust, lõpeta selle kasutamine.
• Püsivate karedate, põletikuliste või tugevalt sügelevate nahamuutuste korral küsi dermatoloogi nõu.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Kehakoorija on vajaduspõhine lisahooldus, mitte igapäevase nahahügieeni kohustuslik osa. Mehaaniline nahakoorija kasutab füüsilist hõõrdumist, samal ajal kui keemiline kehakoorija mõjutab sarvkihti koorivate toimeainete abil. Mõlemal juhul on oluline valida toode naha taluvuse järgi ning vältida mõtet, et tugevam keha koorimine annab alati parema tulemuse.

Kuiva naha puhul peab kooriv kehahooldus käima käsikäes niisutamisega. Pärast koorimist võib kasutada kehakreemi või kehaõli, kuid tugevalt põletikulist, lõhenenud või päikesepõletusega nahka ei tasu koorida. Kui kare või ketendav nahk püsib vaatamata sobivale hooldusele või sellega kaasneb tugev sügelus ja põletik, on mõistlik küsida professionaalset nõu.