Silmakreemid ja -seerumid

Silmakreemid ja silmaseerum on mõeldud õrna silmaümbruse niisutamiseks ning selliste kosmeetiliste murede nagu kuivus, peened jooned, tursed ja tumedad silmaalused sihipäraseks hoolduseks. Apotheka Beauty silmakreemide valikus saab võrrelda erineva tekstuuri ja toimeainetega tooteid, samal ajal kui silmaümbruse hoolduse kategooriast leiab ka teisi selle piirkonna hooldustooteid. Sobiva toote valikul on tähtsam naha seisund ja hoolduse eesmärk kui pakendile kirjutatud vanusenumber.

Tumedate silmaaluste puhul ei ole olemas üht kreemi, mis lahendaks kõik võimalikud põhjused. Silmaaluse tumedust võivad mõjutada pigment, naha kaudu kumavad veresooned, turse, naha lõtvumine ja anatoomilised varjud.¹ Seetõttu tuleb silmakreem tumedatele silmaalustele valida vastavalt sellele, milline tegur välimust kõige rohkem mõjutab. Apotheka Beauty artikkel tumedate silmaaluste põhjustest ja hooldusvõimalustest aitab erinevaid olukordi paremini eristada.

Silmaümbruse hooldus ei pea olema keeruline. Õrn meigieemaldus, sobiv niisutus, vajaduspõhine aktiivtoode ning päevane UV-kaitse on olulisemad kui võimalikult suur toodete arv. Mõnele sobib kerge seerum, teisele rikkalikum silmaümbruskreem ning kuiva naha korral võib kasutada mõlemat. Tähtis on, et toode ei satuks silma ega põhjustaks püsivat kipitust, punetust või turset.

Kuidas valida silmakreem tumedatele silmaalustele, tursetele ja kortsudele?

Milline silmakreem valida, sõltub kõigepealt sellest, millist probleemi soovitakse leevendada. Silmaümbruse nahk võib olla kuiv ja ketendav, samal ajal kui teisel inimesel on peamiseks mureks hommikune turse või tumedad silmaalused. Kolmanda jaoks on olulised peened kuivusjooned ja fotovananemise tunnused. Üks toode võib tegeleda mitme eesmärgiga, kuid kõiki silmaümbruse muutusi pole realistlik lahendada ühe toimeainega.

Küsimus milline silmakreem sobib tumedatele silmaalustele eeldab tumeduse võimaliku põhjuse hindamist. Periorbitaalse hüperpigmentatsiooni teadusülevaade kirjeldab võimalike põhjustena muu hulgas suurenenud pigmentatsiooni, põletikujärgset pigmentatsiooni, veresoonte nähtavust, turset ning vanusega seotud naha lõtvumisest ja pisaravao anatoomiast tekkivaid varje.¹ See tähendab, et pigmentatsioonile suunatud kosmeetikatoode ei saa kaotada näiteks sügavast pisaravaost tekkivat varju.

Silmakreem tumedatele silmaalustele võib sisaldada niatsiinamiidi, C-vitamiini derivaate, kofeiini, peptiide või teisi kosmeetikas kasutatavaid aktiivaineid. Nende mõju sõltub aga kontsentratsioonist, formulatsioonist ja tumedate silmaaluste põhjusest. 2024. aasta silmakreemide populaarseid toimeaineid käsitlev teadusülevaade leidis, et mitmete koostisosade kohta on olemas paljulubavaid tulemusi, kuid uuringute suurus, ülesehitus ja toimeainete kontsentratsioonid erinevad märgatavalt ning suuremaid kvaliteetseid kliinilisi uuringuid on endiselt vaja.²

Silmakreem paistes silmadele võib olla kerge tekstuuriga ja sisaldada näiteks kofeiini. Jahedana kasutatav silmamask või aplikaator võib anda ajutiselt värskendava tunde, kuid turse põhjus määrab, kui palju kosmeetiline hooldus üldse muuta suudab. Kui silmaalused on hommikuti kergelt turses, võib välimus päeva jooksul iseenesest muutuda. Püsiva või seletamatu turse puhul ei tasu jääda lootma üksnes kosmeetikale.

Silmaaluste kottide ja tursete erinevaid põhjuseid käsitleb Apotheka Beauty artikkel „Et kotid mu silmade all oleks ainult Chanel”. Koduses hoolduses saab lisaks kreemile kasutada silmamaske, kuid nende mõju on tavaliselt kosmeetiline ja ajutine.

Kuiva silmaümbruse puhul tasub eelistada humektante ja pehmendavaid aineid sisaldavat kreemi. Glütseriin, hüaluroonhape, pantenool, skvalaan ja keramiidid on levinud koostisosad. Kuiv nahk võib muuta peened jooned visuaalselt märgatavamaks, mistõttu võib juba parem niisutatus anda silmaümbrusele siledama välimuse.

Silmaümbruskreem võib kuiva naha korral olla rikkalikum kui seerum. Samas ei pea tekstuur olema väga rasvane. Liiga paks kiht võib liikuda silma poole, tekitada ebamugavust või muuta hommikuse jumestuse ebastabiilseks. Väikesest kogusest piisab tavaliselt kogu mõlema silma ümbruse jaoks.

Silmakreem kortsudele võib sisaldada retinoidi või retinoidilaadset koostisosa. Randomiseeritud kontrollitud uuringus parandas uuritud retinüülretinoaati sisaldav preparaat periorbitaalseid kortse, kuid ühe konkreetse koostise tulemust ei saa automaatselt laiendada kõikidele retinooliga silmakreemidele.³

Retinoidide puhul on oluline hea taluvus. Silmaümbruse piirkond võib olla ülejäänud näonahast tundlikum ning liiga tugev või liiga sageli kasutatud aktiivtoode võib tekitada kuivust ja kipitust. Aktiivtoodet kasutatakse ainult piirkonnas, mille jaoks see on tootja juhendi järgi mõeldud, ning toodet ei kanta ripsmepiirile ega silma.

Peptiidid on teine levinud vananemisilmingutele suunatud koostisosade rühm. Nende kasutamise põhimõtetest saab lähemalt lugeda Apotheka Beauty artiklist kasvufaktorite ja peptiidide kohta kosmeetikas. Ka siin kehtib põhimõte, et toime sõltub valmis formulatsioonist, mitte üksnes koostisosade nimekirjas nähtavast sõnast „peptiid”.

Küpse naha puhul tasub vaadata kogu näohooldust. Silmaümbruse peened jooned ei ole eraldiseisev nähtus, vaid osa naha loomulikust ja keskkonnateguritest mõjutatud vananemisest. Apotheka Beauty naha vananemist käsitlev artikkel dermatoveneroloog dr Bret Kaldveega aitab vananemisilmingute põhjuseid laiemalt mõtestada.

Silmakreem või silmaseerum: kuidas tooteid õigesti kasutada ja kihistada?

Silmakreem või silmaseerum ei ole küsimus sellest, kumb tootekategooria on tingimata parem. Seerum on tavaliselt vedelama või geelisema tekstuuriga ja võimaldab kasutada sihipäraseid toimeaineid kerge kihina. Kreem sisaldab enamasti rohkem pehmendavaid ja oklusiivseid koostisosi ning sobib seetõttu hästi kuivemale silmaümbrusele. Mõnikord piisab ühest tootest, teinekord saab neid kasutada koos.

Silmaseerum võib sobida inimesele, kellele rikkalikud kreemid tunduvad liiga rasked. Hommikuses rutiinis võib kerge seerum sobida hästi ka jumestuse alla. Kui nahk jääb pärast seerumit kuivaks või kiskuvaks, võib sellele lisada kreemi. Seerumi kasutamist ei ole vaja võtta kohustusliku etapina ainult seetõttu, et näohooldus sisaldab juba näoseerumit.

Kuidas silmakreemi kasutada? Toode kantakse puhaste sõrmeotstega õrnalt silmaümbrusele, kasutades tootja juhendis soovitatud kogust. Tugev hõõrumine ei aita toimeainetel paremini toimida. Kreemi võib õrnalt patsutada või siluda nahale, kuid ripsmepiiri ja liikuva silmalau puhul järgitakse alati konkreetse toote kasutusjuhendit.

Õhtul algab hooldus põhjalikust, kuid õrnast meigieemaldusest. Silmaümbrust ei ole vaja veekindla ripsmetuši eemaldamiseks tugevalt hõõruda. Apotheka Beauty meigieemaldustoodete valikust saab valida silmadele ja kasutatavale jumestusele sobiva toote. Vatipadjal tasub lasta mõni hetk jumestusega kontaktis olla ning alles siis meik õrnalt eemaldada.

Liigne hõõrumine võib muuta tundliku silmaümbruse ajutiselt punaseks ja ebamugavaks. Kui meigieemaldaja ise kipitab või muudab silmad vesiseks, tasub valida teistsugune koostis. Silmaümbruse hea hooldus algab seega juba puhastamisest, mitte alles kreemipurgist.

Küsimusele kas silmakreem käib enne või pärast näokreemi võib vastata tekstuuri järgi. Kerge silmaseerum kasutatakse tavaliselt enne rikkalikumat kreemi. Silmakreemi võib kasutada enne või koos näokreemiga, oluline on vältida tarbetut paksu kihistamist. Kui näokreem on silmaümbrusele tootja juhendi järgi sobiv ja nahk seda hästi talub, ei pruugi eraldi toodet vaja minna.

Kas silmakreemi peab kasutama? Ei pea. Eraldi silmahooldustoode on praktiline siis, kui silmaümbrusel on näonahast erinevad vajadused või soovitakse kasutada just sellele piirkonnale formuleeritud aktiivainet. Kui tavaline näokreem sobib silmaümbrusele, ei ärrita silmi ja selle kasutusjuhend lubab seda piirkonda, võib eraldi kreem olla valikuline.

See ei tähenda, et kõik näokreemid sobiksid silmade lähedale. Väga tugeva retinoidi, happe või lõhnastatud koostisega näokreemi ei tasu automaatselt silmaümbrusele laiendada. Silmaümbrusele mõeldud tooted formuleeritakse sageli selle piirkonna kasutusmugavust silmas pidades, kuid ka nende individuaalne taluvus võib erineda.

Kui kasutatakse nii seerumit kui ka kreemi, piisab väikestest kogustest. Esmalt kantakse silmaseerum ja seejärel vajaduse korral kreem. Paksude kihtide kasutamine ei anna toimeainetele automaatselt suuremat efekti, kuid võib muuta naha kleepuvaks või põhjustada toodete rullumist.

Hommikul tasub silmaümbruse hooldust sobitada päikesekaitse ja jumestusega. Rikkalik kreem vajab enne peitekreemi pealekandmist aega jaotumiseks. Kui peitekreem koguneb peentesse joontesse, võib põhjus olla nii liiga kuiv nahk kui ka liiga suur kogus rasvast hooldustoodet.

Silmaümbruse fotovananemise vähendamisel on oluline ka päikese eest kaitsmine. Päikesekaitset kantakse võimalikult ühtlaselt näole ja silmade ümbrusse nii lähedale, kui konkreetse toote kasutusjuhend lubab. Lisaks aitavad ereda päikese korral füüsilist kaitset suurendada päikeseprillid.

Kui silmaümbrus on väga tundlik, tasub uusi tooteid lisada ükshaaval. Nii on lihtsam hinnata, kas ebamugavust tekitab seerum, kreem, meigieemaldaja või mõni muu toode. Tundliku naha üldpõhimõtteid käsitleb Apotheka Beauty artikkel „Tundlik nahk vajab hella hoolt”.

Ka silmamaskid võivad olla lisahoolduseks, kui soovitakse kiiret niisutavat või jahutavat efekti. Need ei pea aga olema igapäevase rutiini osa. Kui kreem ja puhastus toimivad hästi, ei ole rohkemate toodete lisamine eesmärk omaette.

Milliseid toimeaineid silmaümbruskreemist otsida ja milliseid vigu vältida?

Silmaümbruskreem võib sisaldada väga erinevaid toimeaineid, kuid valikut tasub alustada hoolduseesmärgist. Kuivuse puhul on kõige praktilisemad humektandid ja pehmendajad. Tumedate silmaaluste puhul võivad tootjad kasutada niatsiinamiidi, C-vitamiini derivaate, kofeiini või muid koostisosi. Peente kortsude puhul kohtab retinoide ja peptiide. Ükski koostisosa ei lahenda siiski kõiki silmaümbruse muutusi.

Silmakreemide toimeainete teaduskirjandust kokku võttev ülevaade rõhutab, et populaarsete koostisosade kohta on kliinilisi andmeid, kuid uuringute võrdlemist raskendavad erinevad formulatsioonid, kontsentratsioonid ja väikesed valimid.² Seetõttu on mõistlik suhtuda ettevaatlikult väidetesse, et üks kindel toimeaine eemaldab silmaalused kotid või kortsud täielikult.

Niisutavate koostisosade puhul on glütseriin ja hüaluroonhape levinud humektandid. Need aitavad suurendada naha pinnakihi niisutatust, kuid hüaluroonhape kreemis ei ole sama mis süstitav täiteaine. Kosmeetiline toode võib parandada naha niisutatust ja muuta kuivad peened jooned vähem märgatavaks, kuid ei täida anatoomilist pisaravagu.

Kofeiini kasutatakse sageli tursetele ja tumedatele silmaalustele suunatud toodetes. Selle olemasolu koostisosade loetelus ei võimalda siiski ette ennustada, kui palju konkreetne kreem välimust muudab. Toime sõltub formulatsioonist ja sellest, kas silmaaluse tumeduse peamine põhjus on üldse selline, mida paikne kosmeetikatoode saab mõjutada.

C-vitamiini ja selle derivaate kasutatakse antioksüdatiivse ning nahatooni ühtlustava hoolduse kontekstis. Silmaümbrusele tasub valida just sellele piirkonnale sobiva tugevusega formulatsioon, mitte kanda automaatselt silmade lähedale väga happelist näoseerumit. C-vitamiini omaduste kohta saab täiendavat infot Apotheka Beauty artiklist „C-vitamiin on tõeline kevadekuulutaja”.

Silmakreem kortsudele võib sisaldada retinoidi, kuid tugevam ei ole alati parem. Periorbitaalsete kortsude randomiseeritud uuring näitas, et teatud retinoidpreparaat võib kortsude välimust parandada, kuid tulemus kehtib uuritud formulatsiooni ja kasutusskeemi kohta.³

Retinoidtoote kasutamisel on üks tavalisemaid vigu liiga kiire alustamine. Kui silmaümbrus muutub tugevalt kuivaks, punetavaks või ketendavaks, ei ole vajalik kasutussagedust jõuga säilitada. Toote juhiseid tuleb järgida ning aktiivhooldust vähendada, kui nahk seda halvasti talub.

Teine sagedane viga on toote kandmine liiga silma lähedale. Kreem võib naha soojuse ja liikumisega veidi edasi levida. Suur kogus ripsmepiiril suurendab võimalust, et toode satub silma ja põhjustab kipitust või vesistamist. Kasutada tuleks väikest kogust ning järgida konkreetse toote märgitud kasutuspiirkonda.

Kolmas viga on silmaaluste tugev masseerimine. Õrn puudutus on piisav. Jõuline hõõrumine ei muuda kreemi tõhusamaks ja võib tundliku naha ajutiselt punetavaks muuta. Ka paistetuse puhul ei ole mõistlik rakendada tugevat survet lihtsalt lootuses vedelikku „välja masseerida”.

Neljas viga on segada tumedad silmaalused ja silmaalused kotid üheks probleemiks. Pigmentatsioon, veresoonte nähtavus, tursed ja anatoomiline varjustus võivad välja näha sarnased, kuid vajavad erinevat lähenemist.¹ Just seetõttu võib ühel inimesel niisutav kreem muuta välimust märgatavalt, teisel aga olla mõju tagasihoidlik.

Viies viga on oodata kohest püsivat tulemust. Niisutava toote kosmeetiline efekt võib ilmneda kiiresti, kuid pigmentatsioonile või fotovananemise tunnustele suunatud hooldus vajab järjepidevat kasutamist. Kui pakend lubab sügavate kortsude või püsivate silmakottide kadumist mõne päevaga, tasub ootused realistlikuna hoida.

Kuues viga on unustada ülejäänud näohooldus. Silmaümbruse piirkond ei eksisteeri ülejäänud näost eraldi. Õrn puhastus, hästi talutav näokreem ning päevane UV-kaitse toetavad ka silmaümbruse naha üldist seisundit.

Silmaümbruse hooldus töötab kõige paremini siis, kui toode vastab konkreetsele vajadusele ja seda saab kasutada järjepidevalt ilma ärrituseta. Kui põhiprobleemiks on kuivus, ei ole vaja valida võimalikult aktiivset vananemisvastast toodet. Kui peamine mure on tumedus, tuleb arvestada, et selle põhjuseks ei pruugi olla ainult pigment.

Kui hooldustoode tekitab püsivat kipitust, sügelust või punetust, lõpetatakse selle kasutamine. Silma enda sümptomid või püsiv seletamatu turse ei kuulu pelgalt kosmeetilise silmaümbruse hoolduse valdkonda ning vajavad vajaduse korral tervishoiutöötaja hinnangut.

Praktilised soovitused

• Eemalda silmameik õrnalt ja väldi silmaümbruse tugevat hõõrumist.
• Vali toode konkreetse mure järgi: kuivus, tumedus, turse või peened jooned.
• Kanna silmahooldust väikese kogusena ning järgi toote märgitud kasutuspiirkonda.
• Kerge seerum kasuta tavaliselt enne rikkalikumat kreemi.
• Kuiva silmaümbruse puhul eelista niisutavaid ja pehmendavaid koostisosi.
• Ära eelda, et kofeiin või C-vitamiin lahendab kõik tumedate silmaaluste põhjused.
• Retinoidiga toodet kasuta järk-järgult ning ainult vastavalt kasutusjuhendile.
• Ära kanna tugevat näohapet või retinoidi silmaümbrusele, kui toode ei ole sinna mõeldud.
• Kasuta päevases hoolduses UV-kaitset ja kaitse silmi tugeva päikese korral ka päikeseprillidega.
• Lõpeta toote kasutamine, kui tekib püsiv punetus, tugev kipitus või sügelus.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Silmakreem või seerum valitakse silmaümbruse tegeliku vajaduse järgi. Kuivuse puhul on oluline niisutav ja pehmendav koostis, tumedate silmaaluste korral tuleb arvestada võimaliku põhjusega ning vananemisilmingutele suunatud tootes võivad olla retinoidid, peptiidid või antioksüdandid. Ükski kosmeetiline kreem ei suuda siiski eemaldada kõiki tumedate silmaaluste või silmaaluste kottide põhjuseid.

Õrn puhastamine, väike kasutuskogus, hästi talutav koostis ja päevane UV-kaitse loovad toimiva rutiini aluse. Spetsiaalne silmahooldustoode on kasulik siis, kui see täidab konkreetset eesmärki; eraldi kreemi ja seerumi kasutamine ei ole eesmärk omaette.