Päevakreemid

Päevakreem on hommikuse nahahoolduse oluline osa, sest aitab hoida naha päeva jooksul pehme, niisutatud ja keskkonnamõjudele vastupidavamana. Apotheka Beauty päevakreemide valikust leiab erineva tekstuuri ja toimeainetega tooteid kuivale, tundlikule, rasusele ning küpsele nahale. Niisutav päevakreem võib sisaldada näiteks glütseriini, hüaluroonhapet, keramiide või teisi humektante ja pehmendavaid aineid. Niisutajate kasutamine aitab suurendada sarvkihi niiskusesisaldust ja vähendada transepidermaalset veekadu.¹

Sobiv kreem valitakse naha hetkeseisundi, tekstuurieelistuse ja ülejäänud hommikuse rutiini järgi. Päevakreem kuivale nahale võib olla rikkalikum, samal ajal kui päevakreem rasusele nahale on sageli mugavam kerge emulsiooni või geelkreemina. Kui kasutada ka näoseerumit, kantakse see tavaliselt enne kreemi.

Oluline on eristada niisutust ja UV-kaitset. Tavaline SPF-ita kreem ei kaitse nahka päikesekiirguse eest. Päevakreem SPF-iga võib täita nii niisutava kui ka päikesekaitse rolli juhul, kui tootel on sobiv UV-kaitse ja seda kasutatakse kaitseks piisavas koguses. Regulaarset päikesekaitse kasutamist on randomiseeritud uuringus seostatud väiksema fotovananemise progresseerumisega.²

Kuidas valida päevakreemi vastavalt nahatüübile ja naha vajadustele?

Kuidas valida päevakreemi, kui riiulil on kümneid erinevaid niisutavaid, matistavaid, vananemisvastaseid ja tundlikule nahale mõeldud tooteid? Kõige praktilisem on alustada naha tegelikust seisundist. Nahk võib olla loomult kuiv, rasune või kombineeritud, kuid selle vajadusi muudavad ka aastaaeg, vanus, kasutatavad aktiivained, ravimid ja keskkonnatingimused. Seetõttu ei pruugi aastaid kasutatud kreem sobida ühtviisi hästi igal aastaajal.

Küsimusele milline päevakreem sobib kuivale nahale vastates tasub otsida toodet, mis ühendab vett siduvaid ja nahka pehmendavaid aineid. Glütseriin ja teised humektandid aitavad suurendada sarvkihi niiskusesisaldust, samal ajal kui lipiidsemad koostisosad toetavad naha pehmust ja aitavad vähendada veekadu. Naha peamise kaitsebarjääri moodustava sarvkihi lipiidide hulka kuuluvad muu hulgas keramiidid, kolesterool ja vabad rasvhapped.³

Päevakreem kuivale nahale võiks pärast pealekandmist vähendada kiskuvat tunnet ning jätta naha elastseks, kuid mitte ebamugavalt rasuseks. Kui kreem tundub talvel liiga kerge, võib valida rikkalikuma emulsiooni. Suvel võib sama nahk eelistada õhemat koostist. Kuiva naha tunnuseid ja hoolduse põhimõtteid käsitleb põhjalikumalt Apotheka Beauty artikkel „Milline näeb välja kuiv nahk ning kuidas seda hooldada?”.

Kui kuivus on tugev, nahk ketendab või sügeleb, tasub hinnata ka puhastust. Liiga agressiivne näopuhastus, väga kuum vesi ja sage koorimine võivad muuta naha kiskuvaks isegi siis, kui kasutatakse head kreemi. Täiendavaid põhjuseid ja praktilisi lahendusi selgitab Apotheka Beauty lugu nahaarsti soovitustest kuiva naha hooldamiseks.

Küsimus milline päevakreem sobib rasusele nahale vajab teistsugust lähenemist. Rasune nahk ei tähenda, et niisutavat kreemi pole üldse vaja. Eriti siis, kui kasutatakse aknele suunatud toimeaineid, võib nahk olla samaaegselt rasune ja dehüdreeritud. Sellisel juhul võib sobida kerge, kiiresti imenduv ja nahale vähem rasket tunnet jättev emulsioon.

Päevakreem rasusele nahale ei pea muutma nägu täiesti matiks ega jätma seda pärast kasutamist pingul. Väga tugev rasu eemaldamine võib suurendada ebamugavust ning muuta aktiivtoodete kasutamise raskemini talutavaks. Aknele ja ummistustele kalduva naha jaoks saab sobivaid hooldustooteid võrrelda Apotheka Beauty probleemse naha kategoorias.

Kombineeritud naha puhul ei pea kogu näole kasutama sama kogust kreemi. Kergem toode võib sobida kogu näole, kuid kuivematele põskedele saab lisada veidi rohkem. Teine võimalus on kasutada T-tsoonis väiksemat kogust. Selline piirkondlik lähenemine on sageli praktilisem kui valida väga rikkalik kreem ainult kuivemate põskede järgi.

Tundliku naha puhul tasub pöörata tähelepanu koostise lihtsusele ja individuaalsele taluvusele. Kui nahk kipub punetama või kosmeetikatooted tekitavad sageli põletustunnet, võib olla mõistlik valida lõhnaaineteta või võimalikult väheste teadaolevate ärritajatega toode. Apotheka Beauty artikkel „Tundlik nahk vajab hella hoolt” annab tundliku naha hooldamiseks täiendavaid praktilisi soovitusi.

Küpse naha puhul ei ole vaja valida kreemi ainult pakendil märgitud vanuse järgi. Sageli muutub nahk aastatega kuivemaks, mistõttu võib kasu olla niisutavatest ja lipiidsetest koostisosadest. Kui eesmärk on mõjutada ka nähtavaid vananemisilminguid, võib kreemis olla näiteks niatsiinamiidi, antioksüdante, peptiide või teisi sihipäraseid toimeaineid. Apotheka Beauty loos vananemisvastastest toimeainetest näokreemis käsitletakse neid valikuid põhjalikumalt.

Kõige parem päevakreem ei ole seega automaatselt kõige rikkalikum, kallim ega pikima koostisosade loeteluga. Sobiv toode peab vastama naha vajadusele, sobima päikesekaitse ja jumestuse alla ning olema nii meeldiv kasutada, et sellest kujuneb järjepidev osa hommikusest rutiinist.

Päevakreem, seerum ja SPF: millises järjekorras tooteid kasutada?

Hommikuse näohoolduse ülesehitus ei pea olema keeruline. Paljudele piisab õrnast puhastusest või veega loputamisest, vajaduspõhisest seerumist, kreemist ning UV-kaitsest. Kui kasutatakse mitut toodet, aitab tekstuuride järjekord vähendada rullumist ja võimaldab igal kihil ühtlasemalt nahale jaotuda.

Küsimusele kas päevakreem käib enne või pärast seerumit on enamasti vastus: pärast seerumit. Kerge veepõhine näoseerum kantakse puhastatud nahale ning selle järel lisatakse kreem. Kui seerum on aga õline või väga rikkaliku tekstuuriga, tasub lähtuda konkreetse toote juhendist.

Seerumi kasutamine ei ole kohustuslik. Kui nahk on terve ja sobiv niisutav päevakreem annab piisavalt niisutust, võib lihtne rutiin olla täiesti piisav. Seerum on kasulik eelkõige siis, kui soovitakse lisada konkreetset toimeainet, näiteks hüaluroonhapet, niatsiinamiidi või antioksüdanti, ilma et peaks kogu kreemi välja vahetama.

Kreemi kasutatakse tavaliselt väikeses koguses ja jaotatakse ühtlaselt näole. Liiga palju toodet võib muuta järgmise kihi raskeks ning suurendada päikesekaitse või jumestuse rullumise tõenäosust. Liiga väike kogus võib aga jätta kuiva naha juba mõne tunni pärast kiskuma. Õige kogus sõltub tekstuurist ja naha vajadusest.

Seejärel tekib küsimus kas päevakreem peab sisaldama SPF-i. Ei pea, sest niisutava kreemi ja päikesekaitse võib vabalt kasutada eraldi. Oluline on, et UV-kaitse oleks hommikuse rutiini osa. Kui tavalisel kreemil SPF puudub, kantakse selle järel näole mõeldud päikesekaitsetoode.

Päevakreem SPF-iga võib muuta rutiini lihtsamaks, kuid ainult siis, kui seda kasutatakse viisil, mis annab ettenähtud kaitse. SPF-number põhineb testitud toote kasutamisel, mistõttu väga õhukese „niisutava kreemi koguse” kasutamine ei pruugi anda pakendile märgitud kaitsetaset. Kui kasutaja ei soovi SPF-iga kreemi piisavalt palju peale kanda, on praktiline kasutada eraldi päikesekaitset.

Seetõttu pole ka küsimusele kas SPF päevakreem asendab päikesekaitsekreemi ühesõnalist vastust. Jah, see võib asendada eraldi toodet, kui päevakreem on UV-kaitseks ette nähtud ja seda kasutatakse kaitse saavutamiseks piisavas koguses. Kui kreemi kasutatakse ainult väga õhukese kihina või selle SPF ei vasta kasutaja päevasele kaitsevajadusele, on eraldi päikesekaitse parem lahendus.

Regulaarse päikesekaitse tähtsust toetab randomiseeritud kliiniline uuring, milles igapäevast päikesekaitset kasutanud rühmas täheldati nelja ja poole aasta jooksul vähem naha fotovananemise progresseerumist kui rühmas, kes kasutas päikesekaitset oma äranägemise järgi.²

Päikesekaitse on eriti oluline siis, kui näohooldus sisaldab retinoide, koorivaid happeid või pigmentatsioonile suunatud hooldust. UV-kiirgus on oluline fotovananemist ja ebaühtlast pigmentatsiooni mõjutav tegur. Apotheka Beauty artikkel „Päike ja pigmendilaigud” käsitleb päikese ja pigmentatsioonimuutuste seost lähemalt.

Kui hommikul kasutatakse jumestust, tasub anda igale kihile veidi aega ühtlaselt jaotuda. Päikesekaitse kantakse enne jumestust, mitte vedela jumestuskreemi peale. Kui tooted hakkavad rulluma, ei ole tingimata vaja kogu rutiini välja vahetada – sageli aitab kasutada väiksemaid koguseid, vähendada kihtide arvu või valida omavahel sobivamad tekstuurid.

Õline nahk võib hommikul vajada vähem kihte. Kui SPF-toode ise on niisutav, võib eraldi kreemi mõnikord vahele jätta. Kuiva naha puhul võib päikesekaitse alla jääv kreem aga oluliselt parandada mugavust. Rutiini kohandatakse seega naha järgi, mitte põhimõtte järgi, et kõigil peab olema täpselt sama arv hooldusetappe.

Ka kaela ja kõrvade piirkonda ei tasu päevases hoolduses unustada. Kui neile piirkondadele kantakse kreemi, tuleb päikesega kokkupuutuvale nahale lisada ka UV-kaitse. Kreemi kasutamine üksi ei muuda nahka päikesekiirguse suhtes kaitstuks.

Hästi toimiv hommikurutiin on selline, mida saab järjepidevalt kasutada. Üks sobiv seerum, kreem ja päikesekaitse võivad anda praktilisema tulemuse kui kuus järjestikust kihti, mis muudavad naha raskeks ja hakkavad päeva jooksul rulluma.

Mis vahe on päevakreemil ja öökreemil ning milliseid vigu vältida?

Mis vahe on päevakreemil ja öökreemil? Kosmeetikatoodete nimetused kirjeldavad eelkõige nende kavandatud kasutusviisi ja formulatsiooni, mitte seda, et nahk bioloogiliselt nõuaks tingimata kahte erinevat kreemi. Päevaseks kasutamiseks mõeldud toode on sageli kergema tekstuuriga, sobib jumestuse alla ja võib sisaldada UV-filtreid. Öökreem võib olla rikkalikum või sisaldada toimeaineid, mida tootja soovitab kasutada õhtul.

Kui üks kreem sobib nahale nii hommikul kui ka õhtul, ei ole kohustuslik osta kahte eraldi toodet. Apotheka Beauty näokreemide kategooriast saab võrrelda erineva koostisega kreeme ning öökreemide valik on kasulik siis, kui õhtuks soovitakse rikkalikumat või teistsuguse toimeainete profiiliga hooldust.

Päeva- ja ööhoolduse erinevusi käsitleb täpsemalt Apotheka Beauty artikkel „Päevakreem versus öökreem”. Praktiliselt on kõige olulisem hinnata, kas hommikune kreem sobib sellele järgnevate toodetega ning kas õhtune hooldus jätab naha mugavaks kogu ööks.

Üks sagedasemaid vigu on valida kreem ainult vanuse järgi. Pakendile kirjutatud „30+”, „40+” või „50+” võib aidata turunduslikult toodet positsioneerida, kuid nahavajadused on individuaalsed. Kahekümnendates võib esineda väga kuiva ja tundlikku nahka ning viiekümnendates võib nahk olla endiselt rasune. Apotheka Beauty artikkel näonaha hooldusest erinevates vanuseetappides aitab sobivaid eesmärke laiemalt hinnata.

Teine levinud viga on arvata, et tugev kipitus tähendab kreemi tõhusust. Tavaline päevakreem peaks olema nahal mugav. Kui toode põhjustab iga kord tugevat põletust, sügelust, turset või püsivat punetust, ei ole mõistlik seda edasi kasutada lootuses, et nahk lihtsalt harjub.

Kolmas viga on valida päevakreem rasusele nahale ainult maksimaalselt matistava efekti järgi. Liigselt kuivatav hooldus võib muuta naha ebamugavaks ja raskendada aknevastaste toimeainete talumist. Rasusele nahale sobib sageli kerge niisutav emulsioon, mille järel saab kasutada eraldi päikesekaitset.

Neljas viga on kasutada päevakreem kuivale nahale väga paksu kihina lootuses, et suurem kogus annab alati tugevama toime. Kui kreem jääb nahapinnale raskelt istuma, hakkab rulluma või muudab järgneva SPF-i ebaühtlaseks, võib kogus või tekstuur olla hommikuseks kasutamiseks liiga rikkalik.

Viies viga on eeldada, et päevakreem SPF-iga lubab ülejäänud päikesekaitsekäitumise unustada. Päevane UV-koormus sõltub keskkonnast, väljas viibimise kestusest ja muudest teguritest ning vajaduse korral tuleb kaitset päeva jooksul uuendada. SPF-iga kosmeetikatoote väärtus sõltub selle korrektsest kasutamisest, mitte ainult pakendil olevast numbrist.

Kuues viga on vahetada korraga välja kogu hommikune rutiin. Kui uus puhastaja, seerum, kreem ja päikesekaitse võetakse kasutusele samal päeval ning nahk hakkab kipitama või tekivad ummistused, on põhjust raske tuvastada. Uued tooted tasub lisada ükshaaval.

Seitsmes viga on ignoreerida hooajalisi muutusi. Talvel võib nahk vajada rikkalikumat koostist ja suvel kergemat tekstuuri. Ka keskküte, konditsioneer, külm tuul ja aktiivne päikese käes viibimine võivad muuta naha niiskusvajadust. Sama kreemi ei pea kasutama aasta läbi, kui naha enesetunne muutub.

Ka tundliku naha puhul ei tasu lähtuda ainult sõnast „hüpoallergeenne” või „õrn”. Koostise tegelik sobivus on individuaalne. Uut toodet võib esmalt proovida piiratud alal ning väga reaktiivse naha puhul tasub vältida mitme aktiivse komponendi samaaegset lisamist.

Päevakreemid ei pea lahendama kõiki nahaprobleeme korraga. Kui niisutav kreem sobib suurepäraselt, kuid ei sisalda näiteks pigmentatsioonile suunatud toimeainet, võib selle ülesande täita eraldi seerum. Kui kreemil puudub SPF, saab UV-kaitse lisada eraldi tootena. Modulaarne rutiin muudab sageli sobivate toodete leidmise lihtsamaks.

Kõige olulisem on järjepidevus. Hea niisutav päevakreem jätab naha mugavaks, sobib ülejäänud toodetega ja ei tekita püsivat ärritust. Kui kreemile järgneb sobiv päikesekaitse ning nahka puhastatakse õrnalt, on hommikuse hoolduse põhieesmärgid enamasti kaetud.

Praktilised soovitused

• Vali kreemi tekstuur naha kuivuse, rasususe ja tundlikkuse järgi.
• Kanna veepõhine seerum tavaliselt enne päevakreemi.
• Kuiva naha puhul eelista humektante ja pehmendavaid lipiide sisaldavat kreemi.
• Rasusele nahale sobib sageli kerge emulsioon või geelkreem.
• Kui päevakreem SPF-i ei sisalda, lisa hommikurutiini eraldi päikesekaitse.
• SPF-iga kreemi kasuta kaitse saavutamiseks piisavas koguses.
• Ära muuda kogu nahahooldusrutiini korraga – lisa uusi tooteid ükshaaval.
• Muuda kreemi rikkalikkust vajaduse korral vastavalt aastaajale.
• Kui kreem põhjustab püsivat põletust, sügelust või löövet, lõpeta selle kasutamine.
• Ära vali kreemi ainult vanusenumbri või turundusväite järgi.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Sobivad päevakreemid toetavad naha niiskustasakaalu, sobivad ülejäänud hommikuse hooldusega ning jätavad naha mugavaks kogu päeva jooksul. Kuiv nahk eelistab sageli rikkalikumat tekstuuri, rasuse naha puhul on mugavam kerge emulsioon ning tundlik nahk vajab eelkõige hästi talutavat koostist.

UV-kaitse on päevase hoolduse eraldi oluline eesmärk. SPF-ita kreemi järel kasutatakse päikesekaitset, samal ajal kui sobiva kaitsega SPF-kreemi puhul tuleb arvestada piisava kasutuskogusega. Hea hommikurutiin võib olla lihtne: puhastus, vajaduspõhine seerum, kreem ja päikesekaitse.