Pesemisvahendid

Pesemisvahendid eemaldavad nahalt higi, mustuse, rasu ja kosmeetikatoodete jäägid, kuid puhastamise eesmärk ei ole eemaldada võimalikult palju naha loomulikku rasukihti. Sobiv keha pesemisvahend peaks puhastama tõhusalt ning jätma naha pärast dušši võimalikult mugavaks. Puhastusvahendite pindaktiivsed ained ja kogu formulatsioon mõjutavad naha kaitsebarjääri, mistõttu võib liiga tugev puhastamine suurendada kuivust ja ärritust.¹ Erinevaid lahendusi saab võrrelda Apotheka Beauty keha pesemisvahendite ning laiemas kehahoolduse valikus.

Milline dušigeel valida sõltub naha seisundist rohkem kui sellest, kui tugevalt toode vahutab. Dušigeel ja pesugeel võivad olla mugavad igapäevased valikud, samas kui kreemisema tekstuuriga dušikreem võib meeldida kuivema naha korral. Kui pärast pesemist tekib püsiv pingulustunne, kareduse suurenemine või kipitus, tasub puhastusrutiin üle vaadata. Korduv pesemine ja eriti tugevatoimeline seep võivad suurendada naha transepidermaalset veekadu.²

Kas dušigeeli võib kasutada iga päev? Hästi talutavat toodet võib kasutada vastavalt vajadusele, kuid tähtis on ka kuidas keha õigesti pesta. Mõõdukas pesemisaeg, leigem vesi ja tarbetu hõõrumise vältimine võivad aidata naha mugavust säilitada. Ka puhastustehnoloogia ja pindaktiivsete ainete valik mõjutavad seda, kui palju puhastamine naha kaitsebarjääri koormab.³ Kuiva naha hoolduse põhimõtteid täiendab Apotheka Beauty artikkel kuiva naha hooldamisest ja kaitsmisest.

Milline dušigeel valida ja kuidas keha õigesti pesta?

Milline dušigeel valida, kui riiulil on kümneid erinevaid tooteid? Kõige praktilisem on alustada naha hetkeseisundist. Normaalse ja hästi taluva naha puhul võib sobida tavaline dušigeel või pesugeel. Kui nahk muutub pärast dušši kergesti kuivaks või pingul, võib olla parem valik õrnem või kreemisema tekstuuriga dušikreem.

Oluline on mitte hinnata puhastusvahendit ainult vahu koguse järgi. Vahutamine tuleneb kasutatud pindaktiivsetest ainetest ja formulatsioonist, kuid tugev vahutamine ei tõesta, et toode puhastab nahka „paremini”. Samuti ei tähenda vähene vaht automaatselt, et puhastus oleks ebapiisav. Puhastusvahendite mõju nahale sõltub kogu koostisest.¹

Kuidas keha õigesti pesta? Nahk võiks saada puhtaks ilma pikaajalise hõõrumiseta. Enamiku igapäevase mustuse ja higi eemaldamiseks piisab sellest, kui pesemisvahend jaotatakse kätega nahale, loputatakse korralikult ning nahk kuivatatakse õrnalt. Tugev pesukinnas, kare käsn või harjaga nühkimine ei ole igal pesukorral vajalik.

Apotheka Beauty pesemisvahendite valikust saab võrrelda erineva tekstuuri ja kasutusotstarbega tooteid. Valikul võiks jälgida, kas toode on mõeldud tavaliseks igapäevaseks pesemiseks või konkreetse nahavajaduse jaoks.

Kas dušigeeli võib kasutada iga päev? Kui nahk seda hästi talub, võib igapäevane dušigeeli kasutamine olla täiesti sobiv. Probleem tekib pigem siis, kui koos kasutatakse väga tugevat puhastusvahendit, pikka kuuma dušši ja intensiivset hõõrumist ning nahk hakkab pärast pesemist pidevalt kuivama.

Pesemisvajadus ei ole kogu kehal ühesugune. Kaenlaalused, jalad ning tugevalt higistavad piirkonnad vajavad tavaliselt rohkem tähelepanu kui näiteks sääred või käsivarred. Väga kuiva naha puhul ei pea iga pesukorra ajal kogu kehapinda intensiivselt vahutama, kui selleks puudub praktiline vajadus.

Kas kuum dušš kuivatab nahka? Väga kuuma vee, pika pesemise ja tugeva puhastamise kombinatsioon võib kuivale nahale olla ebamugav. Naha kaitsebarjäärile avalduvat mõju ei määra ainult temperatuur, vaid kogu pesemisrutiin. Kui nahk kipub pärast kuuma dušši sügelema või pingulduma, tasub proovida leigemat vett ja lühemat pesemisaega.

Korduva pesemise mõju käsitlenud uuringus suurenes naha transepidermaalne veekadu ning seebi kasutamisel täheldati ka naha pH ja punetuse muutusi.² See ei tähenda, et pesemist peaks vältima, vaid et naha puhastamisel tasub otsida tasakaalu hügieeni ja nahabarjääri säästmise vahel.

Pärast trenni, higistamist või ujumist võib täiendav pesemine olla vajalik. Kui duši all käiakse päeva jooksul mitu korda, võib olla mõistlik kasutada osadel pesukordadel eriti õrna keha pesemisvahendit ning jälgida, kas nahk vajab sagedasemat niisutamist.

Samuti tasub mõelda sellele, kui palju toodet kasutatakse. Rohkem dušigeeli ei tähenda automaatselt paremat puhastust. Tavaliselt piisab kogusest, mis võimaldab vahendi õhukese kihina vajalikule nahapinnale jaotada.

Pesemisrutiini kohta annab praktilist tausta ka Apotheka Beauty artikkel „Miks unistame vannist, aga käime duši all?”. Vann ja dušš võivad mõlemad olla osa tavalisest hügieenist, kuid kuivale nahale on oluline vältida tarbetult pikka kokkupuudet väga kuuma veega.

Kui nahk tundub pärast pesemist puhas, kuid samal ajal mugav ja elastne, on rutiin tõenäoliselt sobivas tasakaalus. Kui iga dušš lõpeb tugeva pinguluse, ketenduse või kipitusega, tasub muuta kas pesugeeli, vee temperatuuri, pesemissagedust või kõiki neid tegureid korraga.

Hea keha pesemisvahend ei pea seega jätma nahka võimalikult „krudisevaks”. Puhas nahk võib säilitada oma normaalse pehmuse. Eriti oluline on see kuiva ja tundliku naha korral, kus liiga intensiivne puhastamine võib naha ebamugavust suurendada.

Milline pesemisvahend sobib kuivale või tundlikule nahale?

Milline pesemisvahend sobib kuivale nahale? Kuiva naha puhul tasub eelistada toodet, mis puhastab ilma tugeva rasueemaldava tundeta. Sobiv võib olla õrn pesugeel, kreemjas dušikreem või muu kuivale nahale mõeldud formulatsioon. Kõige olulisem on naha reaktsioon pärast kasutamist.

Kuiva naha pesemisvahend ei pea tingimata olema õlipõhine ega vahuvaba. Ka geeljas toode võib olla õrn ning kreemjas toode võib sisaldada koostisosi, mida konkreetne inimene hästi ei talu. Seetõttu tasub hinnata kogu formulatsiooni ja kasutuskogemust.

Kui nahk jääb pärast pesemist tugevalt pingul, sügeleb või hakkab nähtavalt ketendama, tasub esimese sammuna vähendada puhastamise intensiivsust. See võib tähendada leigemat vett, lühemat dušši või õrnemat toodet. Apotheka Beauty nahaarsti nõuanded kuiva naha põhjustest ja hooldamisest annavad lisatausta sellele, miks pesemisharjumused võivad kuivust mõjutada.

Mida kasutada keha pesemiseks kuiva naha korral? Praktiline valik on selline puhastusvahend, mida pole vaja nahale pikalt hõõruda ning mille järel nahk ei vaja kiirelt ebamugavuse leevendamiseks väga paksu kreemikihti. Kui nahk on pärast loputamist rahulik, on see hea märk.

Pärast pesemist tuleks kuivale nahale kasutada niisutajat. Apotheka Beauty kehakreemid ja -piimad sobivad pesemisrutiini järgmiseks sammuks. Kui nahk on väga kuiv, võib niisutaja regulaarne kasutamine olla vähemalt sama oluline kui sobiva puhastusvahendi leidmine.

Vajaduse korral võib kuivades piirkondades kasutada ka kehaõli. Õli ei asenda puhastusvahendit ega ole kõigile vajalik, kuid võib täiendada kuivema naha järelhooldust, eriti säärtel, küünarnukkidel ja põlvedel.

Milline pesemisvahend sobib tundlikule nahale? Tundliku naha puhul on kõige olulisem hea talutavus. Kui mõni dušigeel põhjustab korduvat põletustunnet, sügelust või punetust, ei ole vaja selle kasutamist jätkata lootuses, et nahk „harjub ära”.

Tundliku naha pesemisvahend võib olla lihtsama koostisega ja vähese lõhnaga või lõhnatu, kui inimene teab, et parfümeeritud tooted tekitavad probleeme. Samas ei tähenda ükski turundusmärgis automaatselt, et toode sobiks igale tundliku nahaga inimesele.

Kui tundlikkus esineb ainult kindlates piirkondades, ei pea kogu keha tingimata sama tootega pesema. Näiteks kaenlaalused võivad reageerida raseerimise ja deodorandi koosmõjule, samal ajal kui ülejäänud keha talub tavapärast pesugeeli hästi.

Apotheka Beauty artikkel nahaärritusest ja naha paranemisest annab lisatausta sellele, miks juba ärritunud nahaga tasub käituda leebemalt. Kui nahabarjäär on kahjustunud, võib isegi varem hästi talutud toode ajutiselt kipitada.

Kui nahk on ketendav, tasub olla ettevaatlik ka pesemise ja koorimise kombineerimisega. Kehakoorija ei ole pesemisvahend ega pea kuuluma iga duši juurde. Tugev koorimine võib väga kuiva või tundliku naha ärritust suurendada.

Koorimise asemel võib kuiva naha korral olla olulisem niisutamine. Apotheka Beauty artikkel ketendava keha hooldusest aitab mõista olukordi, kus naha pindmine ketendus vajab tavalisest süsteemsemat lähenemist.

Kui tundlikkus väljendub tugevas põletikus, märguvates laikudes, valulikes lõhedes või püsivas intensiivses sügeluses, ei tasu proovida järjest uusi kosmeetilisi pesemisvahendeid. Sellisel juhul võib olla vajalik arsti või dermatoloogi hinnang.

Seega tähendab sobiv kuiva naha pesemisvahend või tundliku naha pesemisvahend eelkõige head talutavust. Pakendil olev nahatüübi märge aitab valikut kitsendada, kuid lõpliku otsuse annab see, kuidas nahk pärast korduvat kasutamist reageerib.

Dušigeel, pesugeel või dušikreem: kuidas kohandada pesemist aastaaja, depilatsiooni ja elustiili järgi?

Dušigeel, pesugeel ja dušikreem võivad kõik olla sobivad keha puhastamiseks. Nende peamine erinevus kasutaja jaoks on sageli tekstuur, vahutavus ja naha järel­tunne. Kõige parem valik ei ole tingimata üks konkreetne tootetüüp, vaid see, mis vastab naha vajadustele ja inimese pesemisharjumustele.

Suvel võib nahk higistada rohkem ning duši all käiakse sagedamini. Sellisel juhul võib kergem dušigeel tunduda mugav. Kui pesemiskordi on mitu päevas, tasub aga jälgida, et iga kord ei kasutataks kogu kehal väga tugevat puhastust.

Pärast sportimist on higi eemaldamine sageli vajalik, kuid kogu keha koorimine ei ole. Õrn keha pesemisvahend ja leige vesi võivad olla täiesti piisavad. Kui nahk hakkab sagedase pesemise tõttu kuivama, võib pärast dušši lisada niisutaja.

Talvel võib sama inimene eelistada dušikreemi, sest nahk on kuivema siseõhu ja külma tõttu tundlikum. Apotheka Beauty artikkel pehme naha säilitamisest talvel aitab kohandada pesemis- ja niisutamisharjumusi külmemal ajal.

Kas kuum dušš kuivatab nahka talvel rohkem? Kui nahk on juba kuiv, võib väga kuuma vee ja pika pesemise järel pingulustunne süveneda. Sellisel juhul on praktiline katsetada leigemat vett ning kanda pärast pesemist kehakreemi või ihupiima.

Depilatsiooni puhul tuleks pesemisvahendi valikul samuti arvestada naha ajutise tundlikkusega. Apotheka Beauty depilatsioonitoodete valikus on erinevaid karvaeemalduslahendusi. Pärast raseerimist või muud karvaeemaldust võib nahk olla punetav ja kipitada, mistõttu pole sel hetkel hea seda tugevalt nühkida.

Kui tavapärane lõhnastatud dušigeel kipitab värskelt raseeritud nahal, võib probleem olla ajutises ärrituses. Sel juhul võib pesta piirkonda õrnema tootega, vältida kuuma vett ning lasta nahal enne järgmiste toodete kasutamist rahuneda.

Ka kaenlaalused vajavad mõnikord eraldi lähenemist. Higi ja deodorandi jäägid tuleb eemaldada, kuid nahk võib sagedase raseerimise tõttu olla tundlik. Väga tugev hõõrumine ei ole vajalik. Õrn pesugeel võib olla piisav.

Kui kasutatakse päikesekaitset ka kehal, tuleb see õhtul nahalt eemaldada. Veekindel või väga püsiv päikesekaitsetoode võib vajada põhjalikumat pesemist, kuid see ei tähenda tingimata agressiivset koorimist. Pesemisvahendi eesmärk on tootejäägid eemaldada ilma nahka kahjustamata.

Pärast rannapäeva võib nahk olla soojem, kuivem või päikesest ärritunud. Sellisel juhul tasub kasutada leebet pesemist. Kui nahal on päikesepõletus, ei ole tugev koorimine või kuum dušš hea valik ning hooldus peaks keskenduma naha mugavusele.

Kui kasutatakse isepruunistajat, võib enne selle pealekandmist olla soovitatav nahk vastavalt toote juhendile ette valmistada, kuid pärast soovitud tooni saavutamist võib liiga intensiivne koorimine tulemust kiiremini ebaühtlaseks muuta. Ka siin tasub eristada tavapesu ja koorimist.

Kas dušigeeli võib kasutada iga päev laste või väga eaka naha puhul? Üldreegli asemel tuleks lähtuda naha seisundist ja konkreetse toote juhendist. Õrnema ja kuivema naha puhul võib olla vajalik väiksem tootekogus ning võimalikult leebe formulatsioon.

Vanusega võib nahk muutuda kuivemaks, mistõttu varem hästi sobinud tugevalt vahutav keha pesemisvahend ei pruugi enam anda sama mugavat tulemust. Rutiini tasub kohandada naha muutudes, mitte jääda aastateks sama toote juurde ainult harjumusest.

Ka töö ja keskkond mõjutavad pesemisvajadust. Füüsilise töö, tolmu, higi või sagedase ujumise korral võib puhastust vaja minna rohkem kui istuva eluviisi puhul. Samas tähendab sagedasem pesemine sageli ka suuremat vajadust naha niisutamise järele.

Kui inimene armastab lõhnastatud pesemisvahendeid ja nahk talub neid hästi, pole põhjust neist automaatselt loobuda. Kui aga tekib korduv sügelus või lööve, tasub proovida lihtsamat varianti ning hinnata, kas sümptomid vähenevad.

Hea pesemisrutiin on seega paindlik. Suvel võib sobida kergem dušigeel, talvel kreemjam dušikreem, pärast trenni kiire õrn pesu ja tundliku naha perioodil võimalikult lihtne tundliku naha pesemisvahend. Kõiki valikuid ühendab põhimõte, et nahk peab saama puhtaks ilma tarbetu ärrituseta.

Kui pärast pesemisvahendi vahetamist tekib ulatuslik lööve, tugev turse, valulik ärritus või sümptomid püsivad hoolimata toote lõpetamisest, tasub küsida tervishoiutöötaja nõu. Igapäevane pesemisvahend peaks toetama hügieeni, mitte põhjustama järjepidevat nahaprobleemi.

Praktilised soovitused

• Vali keha pesemisvahend selle järgi, kuidas nahk pärast pesemist tundub, mitte ainult vahutavuse või lõhna järgi.
• Kuiva naha puhul eelista hästi talutavat õrna pesugeeli või kreemjama tekstuuriga dušikreemi.
• Väldi väga pikki kuumi dušše, kui nahk muutub pärast pesemist kuivaks ja pingul.
• Kasuta ainult nii palju dušigeeli, kui on naha puhastamiseks vajalik.
• Ära hõõru kogu keha iga päev kareda käsna, harja või koorijaga.
• Sagedase pesemise korral jälgi naha kuivust ja kasuta vajaduse korral pärast dušši kehakreemi või ihupiima.
• Pärast depilatsiooni eelista õrna pesemist ning väldi ärritunud naha tugevat hõõrumist.
• Päikesepõletusega nahka pese leebelt ja ära kasuta sellel kohe kehakoorijat.
• Kui toode põhjustab korduvalt sügelust, kipitust või punetust, lõpeta selle kasutamine ja vali paremini talutav alternatiiv.
• Püsiva või tugeva nahapõletiku korral pöördu vajaduse korral arsti või dermatoloogi poole.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Pesemisvahendid peaksid puhastama keha ilma naha kaitsebarjääri tarbetult koormamata. Dušigeel, pesugeel ja dušikreem võivad kõik olla head valikud, kui nende koostis ja kasutusviis sobivad konkreetsele nahale. Kuiva ja tundliku naha korral on eriti oluline vältida liigset pesemist, väga kuuma vett ja tugevat hõõrumist.

Parim keha pesemisvahend on selline, mida saab regulaarselt kasutada ilma püsiva pinguluse, kipituse või sügeluseta. Kui nahk kipub kuivama, täienda pesemisrutiini kehakreemi või ihupiimaga. Püsiva põletiku või tugevate nahareaktsioonide korral ei tasu probleemi lahendada järjest uusi pesemisvahendeid proovides, vaid vajaduse korral küsida professionaalset nõu.