Päevitustooted

Päevitustooted hõlmavad erineva eesmärgiga tooteid: päikesekaitsetooted aitavad vähendada naha kokkupuudet UV-kiirgusega, isepruunistajad annavad nahale päevitunud jume ilma eesmärgipärase UV-kiirguseta ning päevitusjärgsed tooted aitavad pärast päikese käes viibimist nahka niisutada ja rahustada. Need leiab Apotheka Beauty päevitustoodete valikust. Igapäevane päikesekaitsekreem on oluline naha fotokahjustuse ennetamisel: randomiseeritud uuringus seostus regulaarne päikesekaitsekreemi kasutamine väiksema naha fotovananemisega võrreldes juhuslikuma kasutamisega.¹

Kuidas valida päikesekaitsekreemi ja milline SPF sobib näole? Lisaks SPF-numbrile tasub hinnata UVA-kaitset, tekstuuri, veekindlust, naha tundlikkust ja seda, kas toodet on mugav piisavas koguses kasutada. SPF kirjeldab eeskätt kaitset UVB-kiirguse põhjustatud erüteemi eest, kuid igapäevases kasutuses on oluline laia spektriga kaitse. Päikesekaitse tegelikku tõhusust mõjutavad väga palju pealekantav kogus, ühtlane jaotus ja korduv pealekandmine.²

Isepruunistaja ja tooniv päikesekaitse ei ole sama toode. Isepruunistaja muudab naha pindmise kihi värvust, samal ajal kui tooniv päikesekaitsetoode ühendab pigmendid ja UV-filtrid. Seetõttu on küsimusele kas isepruunistaja kaitseb päikese eest vastus üldjuhul ei – isepruunistunud nahk vajab ikkagi eraldi päikesekaitset. DHA-ga isepruunistajate võimalikku UV-kaitset on uuritud, kuid see ei ole piisav, et asendada korrektselt kasutatavat päikesekaitsekreemi.³

Kuidas valida päikesekaitsekreemi, milline SPF sobib näole ja kui palju toodet kasutada?

Päikesekaitse näole on igapäevase nahahoolduse osa sõltumata sellest, kas eesmärk on ennetada päikesepõletust, fotovananemist või pigmentatsioonimuutuste süvenemist. Päikesekaitsekreemi valides ei tasu keskenduda ainult suurele SPF-numbrile. Sama oluline on, et toode sobiks nahatüübiga ja seda oleks võimalik kasutada järjepidevalt.

Kuidas valida päikesekaitsekreemi? Kuivale nahale võib sobida niisutavam kreem, rasusele või aknele kalduvale nahale kergem emulsioon või geelkreem. Tundliku naha puhul on oluline hea taluvus ja võimalikult lihtne formulatsioon. Kui päikesekaitse kipitab silmades, ummistab poore või jätab ebamugavalt raske kihi, on tõenäoline, et seda hakatakse kasutama liiga vähe või ebaregulaarselt.

Milline SPF sobib näole? Igapäevaseks kasutamiseks valitakse tavaliselt kõrge kaitsetasemega laia spektriga toode, eriti kevadest sügiseni, pikema õues viibimise korral või siis, kui nahk kaldub pigmentatsioonile. Täpne valik sõltub UV-indeksist, nahatüübist, tegevusest ja kasutatavast tootest. Päikesekaitse toimib ainult siis, kui seda kantakse peale piisavalt.

Kui palju päikesekaitsekreemi kasutada on oluline küsimus, sest laboratoorne SPF määratakse standardiseeritud kogusega ning tegelik kaitse väheneb, kui toodet kantakse väga õhukese kihina. Uuringud näitavad, et kasutatud kogus on päikesekaitse tõhususe üks keskseid tegureid.² Praktikas tuleks toodet kasutada piisavalt, et kogu nägu, kõrvad ja vajaduse korral kael saaksid ühtlaselt kaetud. Väga väike herneterasuurune kogus kogu näole võib jääda ebapiisavaks.

Apotheka Beauty artikkel päikesekaitsekreemi kasutamisest ja SPF-numbrist aitab mõista, miks pakendile märgitud kaitsefaktor üksi ei taga soovitud kaitset. Tähtis on nii piisav kogus kui ka korrektne uuendamine.

Kui tihti SPF-i uuendada? Uuesti pealekandmise vajadus suureneb pikema õues viibimise, ujumise, higistamise ja naha kuivatamise korral. Alati tuleb lähtuda ka konkreetse toote märgistusest. Kui inimene veedab suurema osa päevast siseruumides ja ei higista ega pühi toodet nahalt, võib olukord olla teine kui rannas või sportides.

Veekindel päikesekaitse ei tähenda, et toode püsib nahal piiramatult. Ujumine, rätikuga kuivatamine ja higistamine eemaldavad osa kaitsekihist ning toode vajab uuendamist vastavalt kasutusjuhendile. Sama kehtib suvise sportimise kohta.

Päikesekaitsekreemi võib kanda hommikuse näohoolduse viimase etapina pärast seerumit ja niisutajat. Kui kasutatav päikesekaitse on ise piisavalt niisutav, ei vaja kõik nahatüübid selle alla eraldi päevakreemi. Oluline on jälgida, et mitme toote kihistamine ei põhjustaks rullumist ega vähendaks tõenäosust, et päikesekaitset kasutatakse vajalikus koguses.

Tooniv päikesekaitse võib olla praktiline valik inimesele, kes soovib ühendada UV-kaitse ja nahatooni ühtlustava kosmeetilise efekti. Apotheka Beauty toonivate kreemide valikust saab võrrelda erinevaid tekstuure ja toone. Tooniva toote puhul kehtib siiski sama reegel: kaitse sõltub sellest, kas toodet kasutatakse piisavalt.

Jumestuskreemis või puudris olev SPF ei pruugi praktikas olla piisav, kui toodet kantakse nahale ainult õhukese dekoratiivse kihina. Kui soovitakse kindlamat päikesekaitset, on mõistlik kasutada eraldi päikesekaitsekreemi ning kanda jumestus selle peale.

Apotheka Beauty artikkel viie päikesekaitsekreemi kasutamise nõuandega aitab muuta igapäevase kasutamise praktilisemaks. Parim päikesekaitsekreem ei ole tingimata kõige kallim või kõige kõrgema numbriga, vaid toode, mille kaitsetase on sobiv ja mida kasutatakse õigesti ning järjepidevalt.

Isepruunistaja, tooniv päikesekaitse ja päevitusjärgne hooldus: mis on nende erinevus?

Päevitustooted võivad tekitada segadust, sest „päevitav”, „tooniv”, „päikesejärgne” ja „päikesekaitsev” tähistavad väga erinevaid funktsioone. Kõige olulisem on aru saada, milline toode kaitseb UV-kiirguse eest ja milline muudab ainult naha välimust.

Mis vahe on toonival päikesekaitsel ja isepruunistajal? Tooniv päikesekaitse sisaldab UV-filtreid ja pigmenti, mis muudab naha tooni kohe pärast pealekandmist. Isepruunistaja tekitab aga järk-järgult päevitunud välimuse, enamasti DHA ehk dihüdroksüatsetooni reaktsiooni kaudu naha pindmises sarvkihis. See värv ei ole märk melaniini suurenemisest ega päikese käes tekkinud päevitusest.

Kas isepruunistaja kaitseb päikese eest? Kuigi DHA-ga nahal on uuritud väikest ajutist UV-kaitseefekti, ei ole see piisav ega usaldusväärne viis päikesekaitseks.³ Kui inimene kasutab isepruunistajat, tuleb päeval ikkagi kasutada eraldi SPF-iga päikesekaitsekreemi.

Ühtlasema isepruunistuse saamiseks tasub nahk enne hoolikalt niisutada ja vajaduse korral õrnalt koorida, kuid seda ei ole mõistlik teha agressiivselt samal päeval, kui nahk on tundlik või ärritunud. Kuivad piirkonnad võivad isepruunistajat rohkem imada ning jääda tumedamad.

Isepruunistaja ja päikesekaitsekreem võivad olla samas rutiinis. Isepruunistaja kantakse vastavalt selle juhendile, sageli õhtul või puhtale kuivale nahale, ning järgmisel päeval kasutatakse tavapärast päikesekaitset. Kui toode on kombineeritud preparaat ja sisaldab ka SPF-i, tuleb ikkagi järgida selle märgistust ning kasutada piisavat kogust.

Päevitusjärgne hooldus täidab kolmandat eesmärki. Pärast päikese käes viibimist võib nahk olla kuivem, kuumem ja tundlikum ning niisutav või rahustav toode võib parandada naha enesetunnet. Apotheka Beauty päevitusjärgsete toodete valikus on tooteid, mille eesmärk on toetada naha niisutust pärast päikesega kokkupuudet.

Mida kasutada pärast päevitamist? Kõige lihtsam valik on hästi talutav niisutav ja rahustav toode. Kui nahk on kuum ja punetav, tasub vältida tugevalt lõhnastatud või koorivaid tooteid ning anda nahale aega taastuda. Päevitusjärgne kreem ei „paranda” UV-kiirguse põhjustatud DNA-kahjustust ega tee päikesepõletust olematuks, kuid võib vähendada kuivus- ja pingulustunnet.

Apotheka Beauty artikkel päevitusjärgsest nahahooldusest aitab valida sobivaid samme pärast pikemat õues viibimist. Kui nahal on tekkinud tugev päikesepõletus, villid, tugev valu või üldine halb enesetunne, ei ole tavapärane kosmeetiline after-sun-toode piisav lahendus ning vajaduse korral tuleb küsida meditsiinilist nõu.

Ka päikesevitamiinid kuuluvad Apotheka Beauty päevitustoodete valikusse, kuid neid ei tohiks käsitleda päikesekaitsekreemi asendajana. Toidulisand ei moodusta nahale UV-filtritega kaitsekihti ning päikesekaitse näole ja kehale peab jätkuvalt põhinema sobival päikesekaitsetootel, riietusel, varjul ja teadlikul päikese käes viibimisel.

Samuti ei ole tervise seisukohalt mõistlik seada eesmärgiks võimalikult tume UV-päevitus. Päevitunud jume on naha reaktsioon UV-kiirgusele. Kui soovitakse kosmeetiliselt päevitunud välimust, võimaldab isepruunistaja saavutada selle ilma eesmärgipärase päevitamiseta.

Apotheka Beauty artikkel suvise päevituse ja naha hooldamise kohta annab lisatausta naha niisutamisele pärast suvepäikest. Praktikas säilib naha ühtlane välimus paremini siis, kui nahk pole tugevalt kuivanud ega ketendav.

Kokkuvõttes tähendab õige toote valik eesmärgi selget sõnastamist. UV-kaitseks vali päikesekaitsekreem, koheseks jumetoone ühtlustavaks efektiks tooniv päikesekaitse, UV-vaba päevitunud välimuse saamiseks isepruunistaja ning pärast päikesega kokkupuudet naha mugavuse parandamiseks päevitusjärgne hooldus.

Kuidas päevitustooteid õigesti kasutada ja milliseid vigu vältida?

Päevitustooted annavad parima tulemuse siis, kui iga toodet kasutatakse selle tegeliku funktsiooni järgi. Kõige sagedasem viga on eeldada, et üks toode teeb korraga kõike: niisutab, päevitab, kaitseb UV-kiirguse eest ja asendab jumestuse. Mõnel kombineeritud tootel võib tõepoolest olla mitu funktsiooni, kuid need tuleb alati pakendi märgistuselt üle kontrollida.

Esimene oluline põhimõte on kanda päikesekaitsekreem nahale piisavalt. Liiga õhuke kiht vähendab tegelikku kaitset ning seetõttu võib väga kõrge SPF-ga toode anda praktikas oodatust väiksema kaitse, kui seda kasutatakse napilt. Päikesekaitse korrektset kasutamist käsitleb ka Apotheka Beauty artikkel „Tõhus päikesekaitse algab teadlikust valikust”.

Teine viga on unustada piirkonnad, mis jäävad kergesti tähelepanuta. Näo puhul võivad need olla kõrvad, juuksepiir, lõualuu serv ja kael. Kui inimene kannab avatud riideid, vajavad kaitset ka dekoltee, õlad ja muud katmata piirkonnad.

Kolmas viga on arvata, et hommikul peale kantud SPF kaitseb muutumatult terve pika rannapäeva. Kui tihti SPF-i uuendada sõltub olukorrast, kuid ujumise, higistamise, rätikuga kuivatamise ja pikema intensiivse õues viibimise korral vajab kaitse regulaarset uuendamist vastavalt toote juhistele.

Neljas viga on kasutada ainult meiki, mille pakendil on SPF, kuid kanda seda liiga vähe, et saavutada märgitud kaitsetase. Jumestuskreem võib täiendada päevast hooldust, kuid eraldi päikesekaitse näole on enamasti lihtsam viis tagada ühtlasem kaitsekiht.

Viies viga on eeldada, et pilvise ilmaga pole päikesekaitset vaja. UV-kiirgus ei kao koos otsese päikesepaistega ning seetõttu tasub päevast kaitset hinnata UV-indeksi ja tegeliku õues viibimise järgi, mitte ainult selle järgi, kas taevas on pilvitu.

Kuues viga on käsitleda päevitust kui märki naha „tervislikust” kohanemisest. Päevitus on naha reaktsioon UV-kiirgusele ning pikaajaline kumulatiivne kokkupuude soodustab fotovananemist. Randomiseeritud uuring toetab regulaarse päikesekaitse kasutamist naha vananemisilmingute ennetamisel.¹

Seitsmes viga on arvata, et isepruunistaja annab sama kaitse nagu loomulik päevitus või päikesekaitsekreem. Kosmeetiline pruunikas toon võib jätta mulje, et nahk on „päevitunud ja kaitstud”, kuid see mulje on eksitav. Isepruunistunud nahk vajab sama hoolikat UV-kaitset nagu enne toote kasutamist.

Ka tooniv päikesekaitse tuleb kanda piisavas koguses. Kui toon on väga pigmenteeritud ja vajalik kogus tundub nahal liiga tume või raske, tasub otsida sobivama tooniga või kergema tekstuuriga toode, mitte vähendada kogust selleni, et kaitse muutub ebapiisavaks.

Päevitusjärgne hooldus on kõige mõistlikum osana naha niisutamisest, mitte viisina pikendada järgmisel päeval päikese käes viibimise aega. Kui nahk on juba punetav või hell, on parem anda sellele UV-kiirgusest puhkeaega ja vältida uut intensiivset päikeseekspositsiooni.

Kui nahk kaldub pigmendilaikudele, tasub päikesekaitset kasutada eriti järjepidevalt. Päike võib muuta olemasoleva ebaühtlase pigmentatsiooni nähtavamaks ning vähendada pigmentatsioonile suunatud kosmeetilise hoolduse tulemust. Sellises olukorras võib tooniv päikesekaitse olla praktiline valik, kui soovitakse samal ajal ka nahatooni kosmeetiliselt ühtlustada.

Aknele kalduval nahal tasub valida päikesekaitse, mida on mugav iga päev kasutada ning mis ei tekita subjektiivselt liigset raskustunnet. Kui üks toode ei sobi, ei tähenda see, et päikesekaitsekreemidest tuleks loobuda – sageli aitab teise tekstuuri või formulatsiooni valimine.

Kui palju päikesekaitsekreemi kasutada ja kuidas seda uuendada, tasub kontrollida ka konkreetse toote pakendilt, sest spreid, fluidid, kreemid ja pulgad erinevad kasutamise poolest. Eesmärk on moodustada nahale ühtlane kaitsekiht, mitte lihtsalt „märkida” SPF-rutiin tehtuks.

Päikesekaitse ei tähenda ainult kosmeetikat. Tõhus päikesekäitumine hõlmab ka varju otsimist, tugeva keskpäevase päikese vältimist võimaluse korral, sobivat riietust, peakatet ja päikeseprille. Päikesekaitsekreem täiendab neid meetmeid, mitte ei muuda piiramatut päikese käes viibimist riskivabaks.

Kõige lihtsam päevane rutiin on seega: vajaduspõhine nahahooldus, piisav päikesekaitsekreem ja kaitse uuendamine vastavalt olukorrale. Kui soovitakse päevitunud jumet ilma UV-päevituseta, lisatakse rutiini isepruunistaja vastavalt selle juhendile. Pärast päikesega kokkupuudet keskendub hooldus naha niisutamisele ja rahustamisele.

Praktilised soovitused

• Vali näole laia spektriga ja nahatüübile sobiva tekstuuriga päikesekaitsekreem.
• Kasuta päikesekaitset piisavas koguses ning kata ühtlaselt ka kõrvad, kael ja teised päikesele avatud piirkonnad.
• Uuenda kaitset pärast ujumist, tugevat higistamist või rätikuga kuivatamist ning järgi toote kasutusjuhendit.
• Ära käsitle meigis olevat SPF-i automaatselt eraldi päikesekaitsekreemi asendajana.
• Pea meeles, et isepruunistaja annab kosmeetilise jume, kuid ei asenda UV-kaitset.
• Tooniva päikesekaitse puhul kasuta kaitse saavutamiseks piisavat kogust, mitte ainult õhukest jumestuskihti.
• Pärast päikese käes viibimist niisuta nahka ja väldi ärritunud naha tugevat koorimist.
• Ära kasuta päikesevitamiine päikesekaitsekreemi, varju ja kaitsvate rõivaste asendajana.
• Tugevalt põlenud või villilise naha korral väldi edasist päikeseekspositsiooni ja vajaduse korral küsi tervishoiutöötajalt nõu.
• Kui soovid päevitunud jumet ilma eesmärgipärase UV-kiirguseta, eelista isepruunistajat.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Päevitustooted täidavad erinevaid ülesandeid ning nende õige kasutamine algab toote funktsiooni mõistmisest. Päikesekaitsekreem kaitseb UV-kiirguse eest, isepruunistaja loob kosmeetilise päevitusefekti, tooniv päikesekaitse ühendab UV-filtrid ja jume ühtlustava pigmendi ning päevitusjärgne hooldus aitab pärast päikese käes viibimist naha niiskust ja mugavust taastada.

Parim päikesekaitse ei sõltu ainult SPF-numbrist. Piisav kogus, ühtlane pealekandmine, vajaduspõhine uuendamine ja teadlik päikesekäitumine on sama olulised. Kui soovitakse päevitunud jumet ilma eesmärgipärase UV-kiirguseta, on isepruunistaja nahasõbralikum kosmeetiline alternatiiv kui päevitamise eesmärgil päikese käes viibimine.