Miks on päikesekaitsekreemi kasutamine olulisem SPF numbrist kreemipurgil – nahaarst selgitab

19.04.2024

Miks on päikesekaitsekreemi kasutamine olulisem SPF numbrist kreemipurgil – nahaarst selgitab

Käes on aprill ning kevadpäike juba paitab meie nahka – sellega koos on kätte jõudnud ka aeg, kus peab hakkama oma nahka päikese eest kaitsma. Dermatoveneroloog dr Alina Brokk selgitab, miks on päikesekaitse ülioluline, mida päikesekaitsekreemi valikul silmas pidada ning miks on kreemi korrektne kasutamine olulisem purgil märgitud SPF numbrist.


Miks peab kasutama päikesekaitset?

Esiteks tuleb rõhutada, et olemas ei ole sellist asja nagu tervislik päevitus – päevitunud nahk on juba tegelikult päikesest kahjustatud nahk. Päike suurendab nahavähi tekke ohtu ja kui me oma nahka päikese eest ei kaitse, siis me võtame selle riski. Teine murekoht on naha vananemine – päike on üks suurimaid naha enneaegset vananemist põhjustavaid faktoreid. Kiirendab kortsude tekkimist, süvendab juba olemasolevaid kortsusid ja muudab naha palju kuivemaks.

Seega intensiivse keskpäevase otsese päikese käes viibimist tuleks vältida ning muul ajal, kui UV-indeks on 3 ja kõrgem, tuleks keha katta riietega ning kasutada lisaks päikesekaitsekreemi. Inimesed rosaatsea ja melasmaga (hüperpigmentatsiooniga) peavad kasutama SPF kaitsega päevakreemi aastaringselt.

Rõhutan, et päevitamine ei ole ainult rannas või basseini ääres lesimine, vaid ka päikese käes aiatööde tegemine, sportimine või muud tegevused õues – nendel kõigil juhtudel tuleb alati oma nahka kaitsta.


Milliseid päikesekaitsetooteid peaks valima keskmine eestlane?

Tihti küsitakse, kas päikesekaitsekreem peaks olema SPF 30 või SPF 50. Mida kõrgem number, seda tugevam on kaitse, kuid tegelikkuses kaitse tugevus numbri suurenedes tõuseb ainult natukene. Numbrist tähtsam on kreemi õige kasutamine. Päikesekreem tagab kaitse ainult siis, kui seda kasutada piisavas koguses. Näiteks kasutades SPF 50 päikesekreemi ettenähtud kogusest poole võrra vähem, on maksimaalselt võimalik saavutada kaitse SPF 10. Pea meeles, päikesekaitsekreemi puhul kehtib reegel: rohkem on alati parem.

Millal peaks päikesekaitset peale panema ja mis koguses?

Päikesekreem tuleks peale määrida umbes 20 minutit enne päikese kätte minekut. Väga oluline on rõhutada, et päikesekreem tagab kaitse ainult siis, kui seda kasutada piisavas koguses. Õige oleks näole määrida vähemalt kahe sõrme pikkune kogus päikesekaitsekreemi ning täiskasvanud inimese kehale 30 grammi ehk peopesa täis. Jah, seda on palju!

Kindlasti tuleb kreemitamist korrata vähemalt kahe tunni järel või siis vahetult pärast ujumist ja tugevat higistamist.


Mis on sinine valgus ja miks peab nahka selle eest kaitsma?

Sinine valgus on suhteliselt uus teema. Varem teati, et UVB- ja UVA-kiirgused põhjustavad päikesepõletust ja soodustavad nahavähi teket ning nahka tuleb nende kiirguste eest kaitsta. Kuid mingi hetk saadi aru, et hüperpigmentatsiooni ja naha enneaegset vananemist põhjustab ka sinine valgus ehk HEV-valgus. Seega nüüd on hakatud päikesekreemidele lisama ka sinise valguse kaitset.

Lisaks kaitseks päikese eest, mis on kõige suurem sinise valguse allikas, on sinise valguse kaitse oluline ka neil, kes töötavad päevad läbi hästi valgustatud kontoris ja veedavad palju aega ekraani taga.

Sinise valguse kaitset peavad kindlasti kasutama inimesed, kellel on probleeme hüperpigmentatsiooniga.


Keemiline ja füüsikaline ehk mineraalne päikesekaitse – mis on nende erinevus ja kumba peaks valima?

Keemiline filter imendub naha sisse ja moodustab keemilise puhvri, mis absorbeerib UV-kiirgust. Füüsikaline filter osaliselt moodustab nahale kaitsekihi, mis peegeldab UV-kiirgust tagasi, ning osaliselt imendub naha pindmistesse kihtidesse ja kaitseb nahka läbi absorbeerimise.

Suurem osa nahaarste peavad mineraalse filtriga päikesekaitset turvalisemaks variandiks. Selle pärast näiteks lastele tuleks kindlasti valida füüsikalise kaitsega kreem, sest see on turvalisem, põhjustab vähem ärritust ning ei imendu vereringesse.

Kas võin see aasta võtta kapist kasutusele eelmisel aastal ostetud päikesekreemi?

Selleks peab vaatama paari numbrit pakendil. Üks on „parim enne“ kuupäev – kui kreem on ostetud eelmine aasta, aga seisnud kinnisena sahtlis ja „parim enne“ kuupäev pole möödas, siis see toode sobib kasutamiseks. Teine märgistus, mida peab vaatama, on lahtise kaanega purgikese ikoon, mis näitab, kui kaua antud toode säilib avamisest. Kui oleme kreemi kas või korraks avanud ja sellest on möödunud märgitud kuude arv, siis antud toote efektiivsus on vähenenud ja see ei pruugi pakkuda soovitud kaitset. Seega pigem ei tasuks sellega riskida ning vajadusel ikkagi osta uus kreem.


Kas lapsel peab kasutama spetsiaalselt lastele mõeldud päikesekaitsekreemi või võin talle panna ka enda kreemi?

Väga väikeste lastega on soovitatav üldse mitte päikese käes viibida – see on kõige turvalisem valik. Suurema lapse puhul on soovitatav järgida märgistust, mis vanusest antud toode on lubatud, sest lastele mõeldud toodete koostis on sobilik lapse õrnale ja tundlikule nahale. Samuti võiks laste puhul eelistada füüsikalise filtriga kaitsekreeme, sest need ärritavad kõige vähem. Lisaks võiks rannas viibides kanda UPF-kaitsega riideid, laia äärega peakatet ja päikeseprille.


Miks peaks eelistama päikesekaitset apteegikosmeetika seast?

Euroopa meditsiinivaldkond on tüütult korrektne – selleks, et mingi toode jõuaks apteeki müügile, peab see läbima mitmeid kontrolle ja testimisi. Seega ostes kreemi apteegist, saame olla kindlad, et selle kvaliteet on kontrollitud ja see ei tee meile halba.

Tellides tundmatu kreemi kusagilt internetist, millel on küll väga vahva pakend, siis me ei saa kunagi teada, kus see on tegelikult toodetud ja kas see on meile turvaline. Ja kurb on see, et keegi ei vastuta, kui midagi juhtub.


Kuidas suhtud solaariumis käimisesse?

Noortel naistel, kes käivad solaariumis on 6x kõrgem risk saada melanoomi ehk teisisõnu haigestuda pahaloomulisse nahavähki. Seega solaariumis käimist tuleks vältida. Tänapäeval on ilusa jume saavutamiseks olemas lai valik isepruunistuvaid kreeme, mille tulemusena saab kauni „päevituse“ ka ilma nahka kahjustamata.

Miks on soovitatav lisaks päikesekaitsele nahka ka antioksüdantidega turgutada?

Koos päikesekaitsekreemiga on see nagu topelt kaitse, et kui juhtub, et UV-kiirgus ikkagi tungib nahka, siis on hea, kui nahk on selleks ette valmistatud ja suudab ennast paremini kaitsta. Antioksüdandid tõstavad naha kaitsevõimet keskkonnakahjustuste eest, sh ka päikese kahjulike mõjude eest.

Sensilis Supreme Booster FeCE booster-seerum on üks lemmikuid, sest see on hea antioksüdantide koostisega (feruulhape, stabiliseeritud C-vitamiin ja E-vitamiin) ning antud seerumis on hüaluroonhape sodium hyaluronate kujul, mis imendub sügavamale nahka ja annab hea täidlase efekti.

Milliseid päikesekaitsekreeme ise kasutad ja soovitad?


Mina eelistan füüsikalise ehk mineraalse filtriga päikesekaitsekreeme. Näiteks Avene Sun mineraalne päikesekaitsekreem on mul suvel alati käekotis – kunagi ei tea, millal satun sõbrannadega kohviku terrassile jutustama.

Keemiliste filtritega kreemidest soovitan BioNike laste päikesekaitsepiima, mis sobib ideaalselt ka täiskasvanutele.

Uueks lemmikuks on kujunenud Sensilis Photocorrection mousse, millel on meeldiv tekstuur ja lisaks UVA, UVB kaitsele ka sinise valguse kaitse. Päikesekaitse ja kaunis ühtlane jume ühe tootega.


 

Turvalist ja kaunist eesootavat suve!

Uudised:

  • Seerumid kui salarelv

    Seerumid kui salarelv

    Loe lähemalt

  • Tõstame lojaalsusprogrammi turvalisust

    Loe lähemalt

  • Selle suve must-have ilutoode – tooniv päikesekaitseemulsioon!

    Selle suve must-have ilutoode – tooniv päikesekaitseemulsioon!

    Loe lähemalt

  • Lahendus pigmendilaikudele – Babé Depigment+

    Lahendus pigmendilaikudele – Babé Depigment+

    Loe lähemalt

  • Ilutrendid ja tundlik nahk – kas üks välistab teise? Apotheka Beauty iluekspert jagab kogemusi ja soovitusi

    Ilutrendid ja tundlik nahk – kas üks välistab teise? Apotheka Beauty iluekspert jagab kogemusi ja soovitusi

    Loe lähemalt

Kõik postitused