Kehakreemid- ja piimad

Kehakreemid ja kehapiimad aitavad vähendada kuivusest tingitud karedust, ketendust ja pingulust ning toetavad naha niiskustasakaalu. Küsimusele milline kehakreem valida tasub vastata naha kuivusastme, aastaaja ja eelistatud tekstuuri järgi. Kergem ihupiim jaotub kiiresti suurele nahapinnale ja võib olla mugav igapäevaseks kasutamiseks, samas kui rikkalikum kehakreem sobib sageli paremini kuivadele säärtele, põlvedele ja küünarnukkidele. Niisutajad võivad sisaldada humektante, pehmendavaid aineid ja niiskuskadu vähendavaid komponente, mis toetavad naha veesisaldust ja kaitsebarjääri.¹ Erinevaid tekstuure saab võrrelda Apotheka Beauty kehakreemide ja -piimade valikus.

Milline kehakreem sobib kuivale nahale sõltub ka sellest, kas kuivus on ajutine või püsiv. Kerge niisutav kehakreem võib olla piisav igapäevaseks hoolduseks, väga kuiva naha puhul võib aga vaja minna rikkalikumat formulatsiooni ja sagedasemat kasutamist. Niisutajate regulaarne kasutamine võib parandada naha niisutatust ning vähendada kuivuse ja ärrituse taasteket.² Kui eesmärk on kuidas niisutada väga kuiva kehanahka, tasub koos kreemiga üle vaadata ka keha pesemisvahend ja dušiharjumused.

Keha niisutamine ei pea toimuma minuti täpsusega. Niisutaja kasutamine pärast pesemist on praktiline harjumus, kuid ühes uuringus ei leitud tervel nahal olulist erinevust kohese ja veidi hilisema niisutamise vahel.³ Olulisem on järjepidevus. Kuiva naha hooldamise kohta annab lisatausta Apotheka Beauty artikkel „Kuiva naha hooldus: kuidas hooldada ja kaitsta oma nahka”.

Milline kehakreem valida ja mis vahe on kehakreemil ja ihupiimal?

Milline kehakreem valida on eelkõige praktiline küsimus: kui kuiv on nahk, kui kiiresti peab toode imenduma ning millist tunnet nahal eelistatakse. Kõik kehakreemid ei ole sama rikkalikkusega ja kõik kehapiimad ei ole väga kerged. Tootenimetus annab küll vihje tekstuurile, kuid otsuse peaks tegema koostise, naha vajaduse ja kasutusmugavuse järgi.

Mis vahe on kehakreemil ja ihupiimal? Üldjuhul on ihupiim vedelama konsistentsiga emulsioon, mis levib suurele nahapinnale hõlpsalt ja imendub kiiresti. Kehakreem on sageli paksem ja võib sisaldada suuremas osakaalus pehmendavaid või oklusiivseid komponente. Need erinevused ei ole siiski rangelt standardiseeritud ning konkreetsete toodete koostis võib oluliselt erineda.

Igapäevaseks kasutamiseks võib ihupiim sobida inimesele, kelle nahk on normaalne või ainult kergelt kuiv. See on praktiline näiteks pärast hommikust dušši, kui soovitakse kiiresti riietuda. Kergem tekstuur võib olla meeldiv ka suvel või inimestele, kellele rikkalik kreem tundub nahal liiga raske.

Rikkalikum kehakreem kuivale nahale võib olla parem valik talvel, väga kuivade säärte puhul või piirkondades, kus nahk muutub kergesti karedaks. Apotheka Beauty kehakreemide ja -piimade kategoorias saab erinevaid tekstuure võrrelda vastavalt sellele, kas eesmärk on kerge igapäevane niisutamine või intensiivsem hooldus.

Niisutaja toimimist ei määra ainult toote paksus. Formulatsioonis võivad olla humektandid, näiteks glütserool, mis aitavad vett sarvkihis siduda. Pehmendavad lipiidid täidavad naha pinnal olevaid ebatasasusi ning muudavad selle siledamaks. Oklusiivsemad koostisosad aitavad vähendada vee aurustumist naha pinnalt. Efektiivne niisutav kehakreem võib sisaldada mitut sellist komponentide rühma korraga.¹

Milline kehakreem sobib kuivale nahale, kui probleemiks on tugev ketendus? Sellisel juhul võib olla kasulik rikkalikum kreem, mida kasutatakse järjepidevalt. Mõned tooted sisaldavad ka uureat, piimhapet või muid koostisosi, mis aitavad karedat sarvkihti pehmendada. Väga ärritunud või lõhenenud nahal võivad aktiivsemad koostisosad siiski kipitada, mistõttu tasub lähtuda toote juhendist ja naha taluvusest.

Apotheka Beauty artikkel kuiva naha tunnustest ja hooldusest aitab eristada tavapärast kuivust olukorrast, kus naha karedusele lisanduvad tugev sügelus, ärritus ja ketendus. Kui kuiv kehanahk on pikaajaline, tasub hinnata kogu hooldusrutiini, mitte ainult kreemi.

Oluline on ka kasutuskogus. Kreemi ei pea kandma nahale nii paksult, et see jääks pikalt nähtava kihina pinnale. Pigem tuleks kasutada piisav kogus, et katta kuiv piirkond ühtlaselt. Väga suur kogus ei kompenseeri ebaregulaarset kasutamist.

Keha niisutamine võib olla piirkonnapõhine. Sääred, põlved, küünarnukid ja käed võivad olla märksa kuivemad kui selg või rindkere. Sellisel juhul võib kasutada kuivadel piirkondadel rikkalikumat kreemi ja mujal kergemat piima. Üks toode ei pea tingimata sobima igale kehapiirkonnale ühtemoodi.

Aastaajal on samuti oluline roll. Talvel võib külm välisõhk ja kuiv siseõhk suurendada naha kuivust ning rikkalikumad kehakreemid võivad tunduda mugavamad. Apotheka Beauty artikkel pehme naha säilitamisest talvel annab hooajalise hoolduse kohta täiendavaid soovitusi.

Suvel võib sama inimene eelistada kergemat ihupiima, eriti kui nahk higistab rohkem. See ei tähenda, et rikkalik kreem oleks suvel vale – kui nahk on kuiv, võib seda kasutada aastaringselt. Hoolduse võiks määrata naha hetkeseisund, mitte ainult kalender.

Kui kreem tekitab igal kasutuskorral püsivat kipitust, punetust või sügelust, ei tasu seda jätkata lootuses, et nahk harjub. Selline reaktsioon võib viidata ärritusele või konkreetse koostisosa halvale taluvusele. Vajaduse korral tasub valida lihtsam formulatsioon.

Parim vastus küsimusele milline kehakreem valida on seega toode, mis vastab naha kuivusastmele, tundub kasutamisel meeldiv ja sobib regulaarseks kasutamiseks. Väga kuiv nahk võib vajada rikkalikumat kreemi, kergema kuivuse korral võib piisata kiiresti imenduvast kehapiimast.

Millal kehakreemi kasutada, kui tihti keha kreemitada ja kuidas niisutada väga kuiva kehanahka?

Millal kehakreemi kasutada? Kõige lihtsam on siduda kreemitamine igapäevase pesemisrutiiniga. Pärast dušši on kreemi kasutamine lihtne meeles pidada ning nahk saab pärast puhastamist kohe niisutava hoolduse. Samas ei ole põhjust arvata, et kreem tuleb nahale kanda tingimata mõne minuti jooksul.

Uuringus, kus võrreldi niisutaja kasutamist kohe ja mõningase viivitusega pärast pesemist, parandas niisutaja naha niisutatust mõlema kasutusviisi korral ning tervel nahal ei leitud olulist erinevust kahe ajastuse vahel.³ Seega on keha niisutamine eelkõige järjepidevuse küsimus.

Kui tihti keha kreemitada? Normaalse naha puhul võib piisata kreemist vajaduse järgi. Kuiv kehanahk võib aga vajada igapäevast niisutamist ning väga kuivad piirkonnad mõnikord ka sagedamini. Kui nahk muutub päeva jooksul uuesti karedaks või pingul, võib kreemi uuesti kasutada.

Niisutajate regulaarset kasutamist uurinud töödes on näidatud, et sobiv niisutaja võib parandada naha kuivust ja aidata vähendada ärrituse taasteket.² See toetab põhimõtet, et üks juhuslik rikkalik kreemitamine ei pruugi olla sama kasulik kui mõõduka koguse järjepidev kasutamine.

Kuidas niisutada väga kuiva kehanahka? Esimene samm on vähendada tegureid, mis kuivust süvendavad. Kui kasutatakse väga kuuma vett, pikki dušše ja tugevat pesemisvahendit, võib ka hea kehakreemi mõju jääda lühiajaliseks. Seetõttu tasub üle vaadata Apotheka Beauty pesemisvahendite valik ning eelistada toodet, mis ei jäta nahka püsivalt pingul.

Dušš võiks kuivale nahale olla pigem mõõduka temperatuuriga ning pärast pesemist ei ole vaja nahka rätikuga tugevalt hõõruda. Õrn kuivatamine vähendab mehaanilist ärritust. Seejärel võib kanda niisutava kehakreemi või kehapiima.

Kui nahk on väga kuiv, võib kogu keha kreemitamise kõrval kasutada intensiivsemat lokaalset hooldust. Näiteks sääred, küünarnukid ja põlved võivad saada paksema kihi rikkalikku kreemi. Selline piirkonnapõhine lähenemine võib olla kasutajale mugavam kui väga rasvase kreemi kandmine kogu kehale.

Väga kuiva ja ketendava naha puhul tuleb olla ettevaatlik kehakoorijatega. Ketenduse nägemine võib tekitada soovi nahka tugevamalt hõõruda, kuid kuivuse põhjus ei pruugi olla „liigne surnud nahk”. Sageli vajab nahk pigem leebemat pesemist ja järjepidevat niisutamist.

Talvisest koorimisest annab lisateavet Apotheka Beauty artikkel „Naha koorimisest talvel”. Kui nahk on põletikuline, valulikult lõhenenud või tugevalt sügelev, tasub koorimine ära jätta kuni naha taastumiseni.

Millised kehakreemid sobivad pärast koorimist? Tavaliselt tasub eelistada hästi talutavat niisutavat toodet, eriti kui koorimine muudab naha ajutiselt tundlikumaks. Väga tugevaid aktiivseid kehatooteid pole vaja kohe üksteise peale kasutada.

Ka depilatsioon võib muuta naha ajutiselt tundlikuks. Apotheka Beauty depilatsioonitoodete kasutamise järel võib nahk olla punetav või kipitada. Sellisel juhul võib lihtne ja hästi talutav kehakreem olla sobivam kui tugevalt lõhnastatud või kooriv toode.

Pärast päikese käes viibimist võib nahk samuti tunduda kuiv. Apotheka Beauty artikkel päevitusjärgsest nahahooldusest annab selleks lisasoovitusi. Niisutaja võib parandada naha mugavust, kuid ei asenda päikesekaitset ega muuda juba tekkinud UV-kahjustust olematuks.

Kui naha kuivus on väga tugev ja sellega kaasneb intensiivne sügelus, valulikud lõhed, märguvad piirkonnad või korduv põletik, ei pruugi tegemist olla ainult kosmeetilise kuivusega. Sellises olukorras tasub pöörduda arsti või dermatoloogi poole.

Kui tihti keha kreemitada sõltub seega naha vajadusest, mitte jäigast reeglist. Mõnele piisab ühest kasutuskorrast pärast dušši, teine vajab kehakreemi kuivale nahale hommikul ja õhtul. Oluline on see, et nahk püsiks mugav ning kasutatav toode oleks hästi talutav.

Järjepidev keha niisutamine on eriti oluline inimestele, kelle nahk kipub hooajaliselt kuivama. Kui kreemitamine alustatakse juba esimeste kuivustunnuste korral, võib olla lihtsam vältida tugeva kareduse ja ketenduse kujunemist.

Kas kehaõli või kehakreem on parem ja kuidas kombineerida niisutavaid kehatooteid?

Kas kehaõli või kehakreem on parem? Need ei ole otseselt konkureerivad tooted, sest nende koostis ja kasutusloogika on erinevad. Kehakreem või ihupiim on emulsioon, mis sisaldab tavaliselt nii vett kui ka õlifaasi. Kehaõli koosneb peamiselt lipiidsetest komponentidest ja aitab eelkõige naha pinda pehmendada ning vähendada niiskuskadu.

Kui nahk on dehüdreeritud ja kuiv, võib vett sisaldav niisutav kehakreem olla praktiline põhitoodang. Kui nahk vajab lisaks rohkem pehmendust või oklusiivset tunnet, võib sellele lisada kehaõli. Kõigil ei ole siiski vaja mõlemat toodet.

Kas kehaõli või kehakreem on parem pärast dušši sõltub ka isiklikust eelistusest. Kreem võib anda korraga nii niisutava kui ka pehmendava toime. Õli võib tunduda mugavam inimesel, kes eelistab õlist tekstuuri või soovib hooldada ainult väga kuivi piirkondi.

Üks võimalus on kasutada esmalt kehakreemi ja seejärel väike kogus õli kuivematel aladel. Selline kihistamine pole kohustuslik, kuid võib väga kuiva naha puhul aidata saavutada pikema pehmustunde. Teine võimalus on kanda õli kergelt niiskele nahale.

Kui ihupiim annab nahale piisava mugavuse kogu päevaks, ei ole vaja õli lisada ainult seetõttu, et see kuulub mõnda keerukasse ilurutiini. Tõhus hooldus on sageli lihtsam: üks hästi sobiv toode, mida kasutatakse regulaarselt, võib olla praktilisem kui mitu harva kasutatavat toodet.

Ka aastaajal on kombinatsiooni valikul tähendus. Talvel võib rikkalik kehakreem kuivale nahale ja vajaduse korral õli olla meeldivam. Suvel võib piisata kergest kehapiimast. Samas pole keelatud kasutada õli suvel või rikkalikku kreemi aastaringselt, kui nahk seda vajab.

Pärast koorimist tuleks keskenduda eelkõige naha mugavusele. Kui kehakoorija on jätnud naha õrnalt siledaks ja ärritust pole, võib kasutada tavalist niisutajat. Kui nahk on punetav või kipitab, tasub järgmisel korral koorimise tugevust vähendada ning kasutada lihtsamat järelhooldust.

Depilatsiooni järel võib rikkalikult lõhnastatud õli või kreem tunduda värskelt raseeritud nahal ebamugav. Sellises olukorras võiks valida toote, mida nahk juba hästi talub. Uut tugevasti lõhnastatud toodet ei ole vaja testida just kõige tundlikumal hetkel.

Keha niisutamine võib olla oluline ka pärast ujumist. Klooritud basseinis või soolases vees viibimine ning järgnev pesemine võivad kuival nahal suurendada pingulustunnet. Sellisel juhul võib ihupiim või kreem pärast dušši olla lihtne viis naha mugavuse taastamiseks.

Suvel tuleb arvestada ka päikesega. Kehakreem ei ole päikesekaitsevahend, kui sellel puudub vastav SPF-märgistus ja kasutusotstarve. Niisutajat võib kasutada päikesekaitse kõrval, kuid UV-kaitse vajab eraldi sobivat toodet.

Pärast päikesepõletust ei tohiks nahka tugevalt koorida. Ka väga kuum dušš võib tunduda ebameeldiv. Nahka võiks käsitleda õrnalt ning kasutada hästi talutavat niisutajat. Ulatusliku villilise või tugevalt valuliku päikesepõletuse korral tasub küsida meditsiinilist nõu.

Kui kehakreemid tekitavad nahal korduvalt vistrikke või folliikuleid meenutavaid põletikulisi koldeid, võib probleem olla konkreetse toote sobimatuses või mõnes muus nahaseisundis. Sellisel juhul tasub valida kergem tekstuur ja jälgida, kas sümptomid paranevad.

Selja ja rindkere puhul võib väga rikkalik kreem olla ebavajalik, kui nahk on seal rasusem. Sääred võivad samal ajal vajada intensiivset niisutust. Kehahooldust ei pea tegema ühe tootega kogu kehale.

Ka kuiv kehanahk võib muutuda vanuse kasvades sagedasemaks ning toode, mis sobis varem, ei pruugi aastaid hiljem enam piisavalt niisutada. Sel juhul võib minna üle rikkalikumale kreemile või suurendada kasutussagedust.

Kui küsimus on kuidas niisutada väga kuiva kehanahka, on tavaliselt mõistlik kasutada niisutajat regulaarselt, vähendada kuivatavaid pesemisharjumusi ning lisada õli ainult vajaduse korral. Ükski õli ega kreem ei pea tingimata olema ainus õige lahendus.

Apotheka Beauty kehale mõeldud toodete ja kehahoolduse valik võimaldab kombineerida pesemise, niisutamise ja lisahoolduse vastavalt naha vajadusele. Kõige mõistlikum on alustada põhivajadustest ning lisada uusi samme ainult siis, kui olemasolev rutiin ei ole piisav.

Kokkuvõttes ei ole küsimusele kas kehaõli või kehakreem on parem universaalset vastust. Enamiku inimeste jaoks on kreem või kehapiim kõige praktilisem niisutamise põhisamm, kehaõli aga vabatahtlik lisahooldus. Valiku peaks määrama naha kuivus, tekstuurieelistus ja see, millise tootega on lihtne järjepidev olla.

Praktilised soovitused

• Vali kehakreem naha kuivusastme ja eelistatud tekstuuri järgi.
• Kergema kuivuse korral võib piisata kiiresti imenduvast ihupiimast.
• Väga kuivadele säärtele, põlvedele ja küünarnukkidele võib sobida rikkalikum kehakreem.
• Kreemita nahka regulaarselt ning seo kasutamine näiteks igapäevase dušiga.
• Kui nahk on väga kuiv, vaata koos niisutajaga üle ka pesemisvahend ja vee temperatuur.
• Kehaõli võib kasutada kreemi täienduseks, kuid see ei ole igas rutiinis vajalik.
• Ära koori tugevalt kuiva, põletikulist või valulikult lõhenenud nahka.
• Pärast depilatsiooni kasuta hästi talutavat niisutajat ja väldi kohe tugevalt ärritavaid tooteid.
• Kohanda tekstuuri aastaaja järgi: suvel võib olla mugavam ihupiim, talvel rikkalikum kreem.
• Püsiva tugeva sügeluse, põletiku või lõhede korral pöördu arsti või dermatoloogi poole.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Kehakreemid ja kehapiimad on igapäevase kehahoolduse põhivahendid, kui nahk kipub kuivama, karedaks või pingul muutuma. Kergem ihupiim sobib hästi kiireks igapäevaseks niisutamiseks, samas kui rikkalikum kehakreem kuivale nahale võib olla parem valik tugevama kuivuse korral. Kõige olulisem on järjepidev keha niisutamine ning sellise toote valimine, mida nahk hästi talub.

Kehaõli võib olla kasulik lisasamm, kuid see ei pea asendama kreemi ega kuuluma igasse rutiini. Kui kuiv kehanahk püsib hoolimata sobivast pesemisest ja regulaarsest niisutamisest tugevalt sügelev, põletikuline või lõhenenud, tasub pöörduda arsti või dermatoloogi poole.