Öökreemid

Öiseks hoolduseks sobiv kreem peaks jätma naha pehmeks ja mugavaks ning sobituma seerumi ja teiste aktiivtoodetega. Kuiv nahk võib vajada rikkalikumat niisutust, retinooli sisaldavate toodete puhul tuleb aga arvestada järkjärgulise kasutamise ja võimaliku ärritusega.

Leiti 47 toode(t)

Product list

Öökreem on õhtuse nahahoolduse üks viimaseid etappe ning selle peamine ülesanne on toetada naha niisutatust, pehmust ja kaitsebarjääri. Apotheka Beauty öökreemide valikus leidub erineva tekstuuri ja toimeainetega tooteid kuivale, tundlikule, rasusele ning küpsele nahale. Eraldi öiseks kasutamiseks mõeldud kreem ei ole siiski bioloogiline kohustus: kui üks hästi talutav SPF-ita niisutuskreem sobib nahale nii hommikul kui ka õhtul, võib sama toodet kasutada mõlemal ajal.

Niisutav öökreem võib sisaldada glütseriini, keramiide, skvalaani, pantenooli või teisi vett siduvaid ja nahka pehmendavaid aineid. Kliinilises uuringus suurendas uuritud niisutaja sarvkihi niiskusesisaldust ja vähendas transepidermaalset veekadu, mis näitab, miks regulaarne niisutamine võib kuiva naha puhul olla oluline.

Õhtune näohooldus võib olla väga lihtne: nahk puhastatakse, vajaduse korral kasutatakse seerumit ning seejärel kreemi. Väga kuiva naha puhul võib hoolduse lõpetada mõne tilga näoõliga. Kui kreemis on retinool või mõni teine aktiivne toimeaine, tuleb valikul arvestada naha taluvuse ja ülejäänud rutiiniga. Tõhus õhtuhooldus ei sõltu võimalikult suurest toodete arvust, vaid sellest, et kasutatavad koostised täiendaksid üksteist ega põhjustaks püsivat ärritust.

Kuidas valida öökreemi kuivale, rasusele, tundlikule või küpsele nahale?

Kuidas valida öökreemi, kui valikus on nii rikkalikud taastavad kreemid, geelkreemid kui ka aktiivainetega vananemisvastased tooted? Kõige kasulikum lähtekoht on naha hetkeseisund. Pakendil märgitud vanus või sõna „öö” ei ütle veel, kas konkreetne koostis sobib kasutaja nahale. Kuivus, rasusus, tundlikkus, kasutatavad ravimid, ilmastik ja teised hooldustooted võivad olla palju olulisemad.

Küsimusele milline öökreem sobib kuivale nahale vastates tasub otsida toodet, milles on kombineeritud humektandid ja pehmendavad lipiidid. Glütseriin ja teised humektandid aitavad siduda vett, samal ajal kui keramiidid, kolesterool, rasvhapped, skvalaan ja muud emollientid aitavad parandada naha pehmust ning vähendada kiskuvat tunnet. Kuivale nahale võib õhtul sobida rikkalikum tekstuur kui päeval, sest kreemi peale ei pea enam kandma jumestust.

Öökreem kuivale nahale ei pea siiski olema võimalikult rasvane. Kui väga paks kreem jääb nahale ebamugava kihina, võib keskmise rikkalikkusega emulsioon olla parem valik. Eriti oluline on vaadata üle ka puhastusrutiin: tugevalt rasu eemaldav pesutoode, kuum vesi ja sage koorimine võivad suurendada kuivust rohkem, kui ükski kreem suudab kompenseerida.

Kuiva naha põhjuseid ja hooldust käsitleb põhjalikumalt Apotheka Beauty artikkel „Milline näeb välja kuiv nahk ning kuidas seda hooldada?”. Täiendavat dermatoloogilist vaadet pakub nahaarsti juhend kuiva naha põhjuste ja hoolduse kohta.

Nahabarjääri seisukohalt ei ole tähtis ainult üks trendikas koostisosa. Randomiseeritud uuringus parandas keramiide, triglütseriide ja kolesterooli sisaldav kreem kuiva ning ekseemile kalduva naha barjääriga seotud näitajaid ja kaitses ärrituse eest paremini kui võrdlustoode.2 See ei tähenda, et iga keramiididega kreem annab identse tulemuse, sest oluline on kogu formulatsioon.

Rasuse naha puhul on sageli mugavam valida kergema tekstuuriga niisutav öökreem. Rasune nahk ei vaja tingimata lipiidirohket paksu kreemi, kuid see ei tähenda ka seda, et niisutamine tuleks ära jätta. Eriti aknevastase ravi või koorivate toimeainete kasutamisel võib nahk olla samaaegselt rasune, kuiv ja ärritunud.

Aknele kalduva naha igapäevaseid hooldustooteid saab võrrelda Apotheka Beauty probleemse naha kategoorias. Kui kreem suurendab järjepidevalt ummistuste hulka või jätab väga raske kihi, võib sobida kergem formulatsioon. Kosmeetiline öine hooldus ei asenda siiski ravi juhul, kui akne on põletikuline, valulik või jätab arme.

Tundliku naha puhul on tähtis hea talutavus. Lõhnaaineteta, lihtsama koostisega kreem võib olla praktiline valik, eriti kui nahk reageerib kergesti paljudele aktiivainetele. Kõiki aktiivseid koostisosi ei ole vaja lisada ühte õhtusse rutiini. Apotheka Beauty artikkel „Tundlik nahk vajab hella hoolt” aitab tundliku naha vajadusi laiemalt mõtestada.

Vananemisvastane öökreem võib sisaldada näiteks retinooli, niatsiinamiidi, peptiide või antioksüdante. Kreemi nimetamine vananemisvastaseks ei näita siiski iseenesest selle tõhusust. Toime sõltub konkreetsetest koostisosadest, nende sisaldusest, formulatsioonist ja sellest, kas toodet kasutatakse piisavalt järjepidevalt.

Küpse naha puhul muutub kuivus sageli oluliseks hooldusvajaduseks, mistõttu võib hea niisutav formulatsioon olla sama tähtis kui aktiivained. Naha vananemise mehhanismidest ja realistlikest hoolduseesmärkidest saab lugeda Apotheka Beauty loost naha vananemisest dermatoveneroloog dr Bret Kaldveega.

Talvel võib nahk vajada rikkalikumat õhtuhooldust kui soojal ja niiskel ajal. Kui külm õhk, tuul ja kuiv sisekliima muudavad naha kiskuvaks, tasub ajutiselt suurendada kreemi lipiidset komponenti. Hooajalisi muudatusi aitab planeerida Apotheka Beauty talvise nahahoolduse ABC.

Kas öökreem käib enne või pärast seerumit ning kuhu paigutada näoõli?

Õhtuse hoolduse järjestus algab enamasti näopuhastusest. Kui nahal on jumestus või päikesekaitse, tuleb see enne hooldustoodete pealekandmist eemaldada. Puhastamise eesmärk ei ole jätta nahka „kriuksuvalt puhtaks”, vaid eemaldada päeva jooksul kogunenud tooted ja mustus nahka tarbetult kuivatamata.

Küsimusele kas öökreem käib enne või pärast seerumit vastates kehtib enamasti põhimõte, et kerge veepõhine seerum kasutatakse enne kreemi. Apotheka Beauty näoseerumite valikust saab valida konkreetsele hoolduseesmärgile sobiva toote. Seerum ei ole aga kohustuslik etapp: kui kreem üksi vastab naha vajadustele, ei ole lisatoote kasutamine vajalik.

Seerumite rolli nahahoolduses käsitleb ka Apotheka Beauty artikkel „Seerumid kui salarelv”. Kui seerumis ja kreemis on mitu tugevat aktiivainet, tasub hinnata nende kombinatsiooni. Näiteks retinoidi ja intensiivse happekoorija kasutamine samal õhtul ei pruugi tundlikule nahale sobida.

Kreem kantakse tavaliselt seerumi järel õhukese ühtlase kihina. Väga suur kogus ei anna proportsionaalselt paremat tulemust. Kui nägu on pärast pealekandmist pikalt kleepuv või toode jääb tugevalt padjale, võib kogus olla liiga suur või tekstuur naha jaoks liiga raske.

Üks levinud küsimus on kas näoõli käib enne või pärast öökreemi. Kui tegemist on tavalise veevaba näoõliga, kasutatakse seda enamasti pärast kreemi, sest õli on rutiini lipiidsem kiht. Apotheka Beauty näoõlide valikus leidub erinevaid õlipõhiseid hooldustooteid, kuid alati tasub vaadata ka konkreetse toote kasutusjuhendit.

Kuivale nahale võib piisata ühest kuni paarist tilgast. Õli võib suruda ainult põskedele või teistele kuivematele piirkondadele. Kui kreem on juba väga rikkalik, ei pruugi eraldi õli olla vajalik. Hoolduse eesmärk ei ole moodustada võimalikult palju kihte, vaid saavutada mugav ja hästi talutav tulemus.

Küsimusele kas öökreemi peab kasutama on vastus ei. Nahk ei vaja tingimata toodet, mille pakendil on sõna „öökreem”. Vajalik on sobiv niisutus vastavalt naha seisundile. Kui tavaline näokreem sobib hästi õhtuseks kasutamiseks, võib seda kasutada eraldi öise toote asemel.

Samuti on oluline mõista, mis vahe on päevakreemil ja öökreemil. Päevakreemid on sageli formuleeritud kergema tekstuuriga ning võivad sisaldada UV-filtreid, samal ajal kui öised tooted võivad olla rikkalikumad või sisaldada õhtuseks kasutamiseks valitud aktiivaineid. Tegemist ei ole siiski jäiga bioloogilise piiriga.

Kui päevane kreem sisaldab SPF-i, ei ole UV-filtritest öösel erilist kasu ning eraldi SPF-ita niisutaja võib olla mõistlikum. Kui päevakreem SPF-i ei sisalda ja sobib nahale hästi, võib seda vajaduse korral kasutada ka õhtul. Teemat käsitleb põhjalikumalt Apotheka Beauty artikkel „Päevakreem versus öökreem”.

Õhtuse rutiini puhul tasub arvestada ka sellega, kui sageli nahka kooritakse või kasutatakse aktiivseid seerumeid. Kui nahk muutub püsivalt punetavaks, ketendavaks või valulikuks, ei ole lahendus alati veel rikkalikuma kreemi lisamine. Sageli tuleb vähendada ärritavate toimeainete kasutussagedust ja lasta naha kaitsebarjääril taastuda.

Uute toodete lisamisel on mõistlik muuta korraga ainult üht asja. Kui samal õhtul alustatakse uue seerumi, aktiivkreemi ja näoõliga ning järgmisel päeval tekib ärritus, on reaktsiooni põhjustajat keeruline tuvastada. Ükshaaval lisamine muudab rutiini paremini kontrollitavaks.

Õhtune näohooldus võib seega olla kolme- või neljaetapiline: puhastus, vajaduspõhine seerum, kreem ja kuivema naha korral õli. Kõik etapid ei ole kohustuslikud. Lihtne rutiin on sageli ka nahale paremini talutav ja järjepidevamalt kasutatav.

Retinooliga öökreem ja vananemisvastane hooldus: mida kasutamisel arvestada?

Retinooliga öökreem on populaarne valik siis, kui hoolduse eesmärk on mõjutada fotovananemise tunnuseid, nagu ebaühtlane pigmentatsioon ja peened kortsud. Retinool kuulub A-vitamiini derivaatide hulka ning selle toime sõltub muu hulgas kontsentratsioonist, formulatsioonist ja kasutamise järjepidevusest.

Kliinilises randomiseeritud 12-nädalases uuringus võrreldi 44 osalejal 0,5% retinooli ja 0,5% bakuchioli. Mõlemaga kirjeldati fotovananemise tunnuste paranemist, kuid retinooli kasutanud rühmas esines rohkem ketendust ja kipitust.3 See näitab ka praktilist põhjust, miks tugevamat aktiivtoodet ei tasu hinnata ainult selle järgi, kui intensiivselt nahk seda „tunneb”.

Millal kasutada retinooliga öökreemi? Konkreetse toote juhend on alati esmane lähtekoht. Kui nahk pole retinooliga harjunud, võib olla mõistlik alustada järk-järgult, mitte eeldada, et sagedasem kasutamine annab kohe parema tulemuse. Kui tekib tugev ja püsiv põletustunne, väljendunud ketendus või valulikkus, tuleb kasutussagedust vähendada või toode ajutiselt kõrvale jätta.

Retinooltoode kantakse enamasti puhtale ja kuivale nahale. Mõne formulatsiooni puhul on retinool juba kreemialuses ning eraldi kreemi ei pruugi vaja olla. Kuivema või tundlikuma naha korral võib pärast aktiivtoote imendumist kasutada lihtsat niisutajat või järgida tootja soovitatud kihistamisskeemi.

Vananemisvastane öökreem ei pea tingimata sisaldama retinooli. Niatsiinamiid, peptiidid ja antioksüdandid võivad samuti olla osa vananemisilmingutele suunatud valemist. Erinevaid toimeaineid käsitleb Apotheka Beauty artikkel „Parimad vananemisvastased toimeained, mida oma näokreemist võiks kindlasti otsida”.

Toote turundusnimetus ei ütle siiski, kui palju aktiivainet kreemis on või kas selle efektiivsust on kliiniliselt hinnatud. Kosmeetilise kreemi realistlikud tulemused kujunevad järjepideva kasutamisega ning nähtavat mõju hinnatakse pigem nädalate või kuude, mitte ühe öö põhjal.

Retinooli kasutamise kõrval on päevane UV-kaitse oluline osa fotovananemisele suunatud rutiinist. Öine aktiivhooldus ei kompenseeri päevast suurt UV-koormust. Hommikul kasutatakse sobivat laia spektriga päikesekaitset ning pikema väljas viibimise korral järgitakse selle uuendamise juhiseid.

Üks sagedasemaid vigu on alustada korraga mitme tugeva aktiivtootega. Retinool, AHA- või BHA-hape ning kooriv mask võivad kõik eraldi olla sobivad, kuid sama õhtu jooksul kasutades võib nende kombinatsioon suurendada ärritust. Kui nahk kipub kergesti punetama, on lihtsam jagada aktiivained eri päevadele.

Teine viga on kasutada liiga palju toodet. Retinooli sisaldava kreemi puhul ei tähenda paks kiht tingimata tugevamat positiivset mõju, küll aga võib see suurendada ärritusriski. Koguse ja kasutussageduse puhul järgitakse toote juhendit.

Kolmas viga on püüda iga ketendust „ravida” veel tugevama koorimisega. Kui aktiivtoode on juba muutnud naha kuivaks, võib täiendav koorimine olukorda halvendada. Sellisel perioodil on sageli kasulikum keskenduda õrnale puhastusele ja lihtsale niisutusele.

Ka niisutav öökreem võib vananemisilmingute hoolduses olla väärtuslik ilma tugeva aktiivaineta. Hästi niisutatud nahapind tundub siledam ning kuivusest tingitud peened jooned võivad olla vähem väljendunud. See ei võrdu dermise sügava struktuuri muutumisega, kuid kosmeetiliselt võib erinevus olla märgatav.

Vanusega ei pea automaatselt liikuma aina tugevamate toodete juurde. Mõni küps nahk talub retinooli hästi, teine vajab esmalt naha kaitsebarjääri taastamist. Sobiva rutiini määravad naha seisund ja taluvus, mitte sünniaasta.

Kui nahal esineb rosaatsea, ekseem, aktiivne dermatiit või mõni muu nahahaigus, tasub tugevate aktiivainete kasutamine kooskõlastada raviarstiga. Kosmeetiline kreem võib täiendada nahahooldust, kuid ei asenda diagnoosi ega dermatoloogilist ravi.

Kõige paremini toimib õhtune aktiivhooldus siis, kui selle kõrval on lihtne ja järjepidev baasrutiin. Puhastus, sobiv niisutus, mõõdukas aktiivainete kasutamine ja päevane päikesekaitse annavad nahale parema lähtekoha kui pidevalt muutuv mitme tugeva tootega süsteem.

Praktilised soovitused

  • Puhasta õhtul nägu enne kreemi pealekandmist õrnalt ja põhjalikult.
  • Kanna kerge veepõhine seerum tavaliselt enne kreemi.
  • Kuiva naha korral eelista humektante ja pehmendavaid lipiide ühendavat koostist.
  • Rasuse naha puhul võib sobida kergem emulsioon või geelkreem.
  • Näoõli kasuta vajaduse korral väikese kogusena kreemi järel.
  • Kui üks SPF-ita niisutuskreem sobib nii hommikuks kui ka õhtuks, ei ole eraldi öine toode kohustuslik.
  • Retinooli sisaldava kreemi puhul järgi tootja kasutussagedust ja suurenda sagedust ainult hea taluvuse korral.
  • Ära kombineeri ühel õhtul tarbetult mitut tugevat koorivat või ärritavat toimeainet.
  • Kasuta vananemisilmingutele suunatud hoolduse kõrval päeval järjepidevalt UV-kaitset.
  • Lõpeta uue toote kasutamine, kui tekib tugev või süvenev põletustunne, turse või lööve.

Korduma kippuvad küsimused

Kas öökreemi peab kasutama?

Eraldi öiseks kasutamiseks märgistatud kreem ei ole kohustuslik. Kui üks hästi talutav SPF-ita niisutuskreem sobib nahale nii hommikul kui ka õhtul, võib seda kasutada mõlemal ajal.

Milline öökreem sobib kuivale nahale?

Kuivale nahale sobib sageli rikkalikum kreem, milles on ühendatud humektandid ja pehmendavad lipiidid, näiteks glütseriin, keramiidid või skvalaan. Väga kuiva naha korral võib kreemi järel kasutada ka väikest kogust näoõli.

Kas öökreem käib enne või pärast seerumit?

Kerge veepõhine seerum kantakse tavaliselt puhastatud nahale enne kreemi. Kui seerum on väga õline või toote juhendis on teistsugune kasutusskeem, lähtutakse tootja soovitusest.

Kas näoõli käib enne või pärast öökreemi?

Tavaline veevaba näoõli kasutatakse enamasti pärast kreemi. Kuivale nahale piisab sageli mõnest tilgast ning õli võib kanda ainult kuivematele piirkondadele.

Mis vahe on päevakreemil ja öökreemil?

Päevaseks kasutamiseks mõeldud kreem on sageli kergema tekstuuriga ja võib sisaldada UV-filtreid. Öine toode võib olla rikkalikum või sisaldada õhtuseks kasutamiseks valitud aktiivseid koostisosi. Erinevus ei tähenda, et nahk vajaks tingimata kahte eraldi kreemi.

Millal kasutada retinooliga öökreemi?

Retinooli sisaldavat toodet kasutatakse vastavalt konkreetse toote juhendile tavaliselt õhtuses rutiinis. Kui nahk pole retinooliga harjunud, tasub kasutussagedust suurendada järk-järgult ning jälgida kuivust, ketendust ja kipitust.

Kokkuvõte ja soovitused

Sobiv õhtune kreem valitakse naha vajaduse, mitte ainult vanuse või pakendi nimetuse järgi. Kuivale nahale sobib sageli rikkalikum ja lipiidsem formulatsioon, rasusele nahale kergem tekstuur ning tundliku naha puhul on määrav hea talutavus. Seerum kasutatakse üldjuhul enne kreemi ja näoõli vajaduse korral pärast seda.

Retinooli või teiste aktiivainetega hoolduse puhul on tähtsad mõõdukas kasutamine, naha reaktsiooni jälgimine ja päevane päikesekaitse. Eraldi öiseks kasutamiseks mõeldud toode on kasulik siis, kui selle tekstuur või toimeained vastavad naha õhtustele vajadustele, kuid kahe erineva kreemi kasutamine ei ole eesmärk omaette.