Kehale

Kehale mõeldud toodete valik hõlmab palju enamat kui ainult kehakreemi. Igapäevases rutiinis võivad olla pesemisvahendid, niisutavad kreemid ja piimad, kehaõlid, koorijad, depilatsioonitooted ning deodorandid. Hästi valitud kehahooldustooted aitavad hoida naha puhta ja mugavana, kuid rohkem tooteid ei tähenda automaatselt paremat tulemust. Liiga intensiivne või sage pesemine võib suurendada naha veekadu ning mõjutada naha kaitsebarjääri, mistõttu vajab eriti kuiv kehanahk mõõdukat ja õrna hooldust.¹

Küsimusele kuidas valida kehahooldustooteid tasub vastata naha vajaduste, mitte ainult pakendi või lõhna järgi. Mõni inimene vajab pärast dušši kerget ihupiima, teine rikkalikumat kehakreemi. Niisutajad võivad sisaldada humektante, pehmendavaid aineid ja niiskuskadu vähendavaid koostisosi, mille kombinatsioon mõjutab seda, kuidas toode nahal toimib.² Sobivaid tooteid saab võrrelda Apotheka Beauty kehale mõeldud toodete ja kehahoolduse kategooriates.

Hea kehahooldus arvestab ka aastaaja, depilatsiooni, päikesekiirguse ja naha tundlikkusega. Sama rutiin ei pruugi sobida jaanuaris ja juulis ning pärast raseerimist võib nahk vajada teistsugust hooldust kui tavalisel päeval. Järgnevad põhimõtted aitavad otsustada, milliseid tooteid kehale kasutada, mida kasutada kuivale kehanahale ning milline kehahooldusrutiin valida, et see oleks võimalikult lihtne ja järjepidev.

Milliseid tooteid kehale kasutada ja kuidas valida kehahooldustooteid?

Milliseid tooteid kehale kasutada sõltub esmalt sellest, mida nahk tegelikult vajab. Kõige lihtsam kehahooldusrutiin võib koosneda ainult pesemisvahendist ja niisutajast. Teised kehatooted – näiteks koorija, kehaõli, depilatsioonitoode või deodorant – lisatakse vastavalt vajadusele. Kõiki võimalikke kategooriaid ei ole vaja kasutada iga päev.

Pesemine on igapäevase kehahoolduse alus. Selle eesmärk on eemaldada higi, mustus, rasu ja muud nahale kogunenud jäägid. Väga kuum vesi, pikad dušid ja tugevatoimelise pesuvahendi kasutamine kogu kehal mitu korda päevas võivad aga suurendada kuivust. Kontrollitud uuringus suurenes naha transepidermaalne veekadu korduva pesemise järel ning seebi kasutamine mõjutas ka naha pH-d ja punetust.¹

Seetõttu võiks keha pesemisvahendi valida selle järgi, kas nahk jääb pärast pesemist mugav või muutub pingul, karedaks ja sügelevaks. Kuiva naha puhul võib sobida kreemjam või õrnatoimelisem formulatsioon. Normaalse või rasusema naha korral võib meeldiv olla geeljas tekstuur. Vahutamise tugevus üksi ei määra, kas toode on nahale hea või halb.

Kuidas valida kehahooldustooteid pärast pesemist? Kui nahk tundub kuiv, kare või ketendav, on kõige olulisem samm niisutamine. Apotheka Beauty kehakreemide ja -piimade valikus leidub erineva rikkalikkusega tooteid. Kergem piim võib sobida suurematele kehapiirkondadele ja soojema ilmaga, samas kui rikkalikum kehakreem võib olla parem sääretele, küünarnukkidele või muudele väga kuivadele piirkondadele.

Niisutajate toime sõltub koostisest. Humektandid aitavad vett siduda, pehmendavad koostisosad muudavad naha pinna siledamaks ning oklusiivsemad komponendid aitavad vähendada niiskuskadu.² Seetõttu ei ole alati põhjust valida kõige paksemat kreemi. Hea toode on see, mis sobib naha vajadusega ja mida inimene on valmis regulaarselt kasutama.

Kehaõli võib olla kasulik lisasamm, kuid see ei ole kohustuslik. Õli võib parandada naha pehmust ja aidata vähendada vee aurustumist naha pinnalt. Mõni inimene kasutab õli kergelt niiskel nahal, teine pärast kreemi kõige kuivematel piirkondadel. Kui nahk püsib ainult kehakreemiga mugav, pole eraldi õlikihti tingimata vaja.

Koorijad kuuluvad lisahoolduse, mitte põhipuhastuse juurde. Apotheka Beauty kehakoorijate kategooriast leiab eri tekstuuriga tooteid, kuid nende kasutamisel tasub olla mõõdukas. Mehaaniline koorimine võib muuta naha katsudes siledamaks, kuid liiga tugev või sage hõõrumine võib eriti kuiva ja tundliku naha ärritust suurendada.

Ka deodorandid ja lõhnatooted on kehale mõeldud igapäevatooted. Apotheka Beauty deodorantide ja lõhnavete valikust saab valida eri kasutusotstarbega tooteid. Kui kaenlaalused on vahetult pärast raseerimist ärritunud, tasub jälgida, kas konkreetne deodorant põhjustab kipitust või punetust.

Kuiv kehanahk vajab sageli kõige lihtsamat rutiini: õrn pesemine, niisutaja ja vajaduse korral õli. Apotheka Beauty artikkel „Kuiva naha hooldus: kuidas hooldada ja kaitsta oma nahka” annab selle kohta täiendavaid nõuandeid. Kui kuivus on väga tugev, tasub üle vaadata ka duši pikkus, vee temperatuur ja pesemisvahendi sobivus.

Oluline on eristada tavalist kuivust nahahaigusest. Kui nahk sügeleb pidevalt, muutub põletikuliseks, lõheneb või tekivad valulikud kolded, ei pruugi ainult kosmeetiline kehahooldus olla piisav. Sellisel juhul on mõistlik pöörduda arsti või dermatoloogi poole.

Seega ei seisne vastus küsimusele milliseid tooteid kehale kasutada võimalikult pika nimekirja koostamises. Kõigepealt tuleb valida sobiv pesemisvahend ja niisutaja ning alles seejärel lisada vajaduse järgi kehaõli, koorija, depilatsioonitoode või muu lisahooldus.

Mida kasutada kuivale kehanahale ja milline kehakreem sobib kuivale nahale?

Mida kasutada kuivale kehanahale, kui nahk tundub pärast pesemist kare ja pingul? Esimene valik on enamasti regulaarne niisutaja. Kuiv kehanahk vajab toodet, mis aitab suurendada sarvkihi veesisaldust ning vähendada liigset niiskuskadu. Praktikas võib selleks sobida nii vedelam ihupiim kui ka rikkalikum kehakreem.

Milline kehakreem sobib kuivale nahale sõltub kuivuse tugevusest. Kui nahk on ainult veidi kuiv, võib piisata kiiresti imenduvast emulsioonist. Tugevalt kuivade säärte, põlvede või küünarnukkide puhul võib olla mugavam paksema tekstuuriga kreem, mis jätab nahale kaitsvama kihi.

Koostises võib tähelepanu pöörata humektantidele ja pehmendavatele ainetele. Näiteks glütserool on levinud vett siduv koostisosa, samal ajal kui erinevad lipiidid ja oklusiivsemad komponendid aitavad parandada naha siledust ning vähendada veekadu. Niisutajate teaduslik ülevaade rõhutab, et nende toime sõltub mitme koostisosarühma kombinatsioonist.²

Kuidas hooldada keha nahka pärast dušši? Üks praktilisemaid põhimõtteid on kasutada niisutajat üsna kiiresti pärast pesemist. Uuringus andis vahetult pärast pesemist kasutatud niisutaja naha niisutatuse ja transepidermaalse veekao näitajates parema tulemuse kui hilisem kreemitamine.³

Pärast dušši ei ole vaja nahka tugevalt rätikuga kuivaks hõõruda. Õrn tupsutamine jätab naha veidi niiskeks ning seejärel saab kanda kreemi suurematele kuivadele piirkondadele. Selline lihtne tegevus võib olla igapäevases rutiinis kasulikum kui väga paljude erinevate kehahooldustoodete kasutamine juhuslikult.

Kehaõli võib kuivale nahale lisada siis, kui kreemist üksi jääb väheks või kui inimene eelistab õli tunnet. Seda võib kasutada kas kergelt niiskel nahal või kreemi järel. Õli ei pea kandma kogu kehale – sageli piisab säärtest, küünarnukkidest ja teistest kõige kuivematest piirkondadest.

Kui kehakreem tekitab põletust või püsivat kipitust, tasub selle kasutamine lõpetada. Väga kuiva naha kaitsebarjäär võib olla nõrgenenud ning mõned lõhnaained või aktiivsed koostisosad võivad sel hetkel rohkem ärritada. Mõnikord aitab rutiini lihtsustamine rohkem kui järjest uute toodete lisamine.

Talvel süveneb kuivus paljudel inimestel külma välisõhu ja kuiva siseõhu koosmõjul. Apotheka Beauty artikkel kuiva naha peamistest põhjustajatest ja hooldusest annab lisatausta sellele, miks naha vajadused aasta jooksul muutuvad.

Kui nahk ketendab, võib tekkida soov kasutada sagedamini kehakoorijat. Kuivuse korral ei ole see alati parim lahendus. Ketendus võib viidata sellele, et naha kaitsebarjäär vajab rohkem niisutamist ja leebemat pesemist. Liigne koorimine võib pinnalt küll ketendust ajutiselt eemaldada, kuid samal ajal ärritust suurendada.

Talvise koorimise kohta annab praktilisi soovitusi Apotheka Beauty artikkel naha koorimisest talvel. Üldpõhimõte on, et koorimist tasub kohandada naha taluvuse järgi ning põletikulist või lõhenenud nahka ei ole vaja koorida.

Väga kuivade piirkondade hooldus võib erineda ülejäänud kehast. Näiteks säärtele võib kasutada rikkalikumat kreemi, samal ajal kui selg või rindkere vajab ainult kerget niisutajat. Üks ja sama kehahooldusrutiin ei pea tähendama, et igale kehapiirkonnale kantakse sama palju sama toodet.

Suvel võib inimene eelistada kergemat tekstuuri, kuid see ei tähenda, et niisutamine muutuks ebavajalikuks. Päike, ujumine ja sagedasem pesemine võivad samuti nahka kuivatada. Pärast päikese käes viibimist tasub keskenduda naha mugavusele ja niisutamisele, kuid niisutaja ei asenda päikesekaitset.

Apotheka Beauty artikkel päevitusjärgsest nahahooldusest aitab mõista, kuidas hooldust pärast päikest kohandada. Päikesepõletusega nahka ei tohiks koorida ega tugevalt hõõruda enne, kui see on taastunud.

Kui kuiv kehanahk ei parane vaatamata järjepidevale niisutamisele või sellega kaasneb tugev sügelus, põletik, veritsus või lõhenemine, tasub otsida meditsiinilist nõu. Tavaline kehakreem aitab kosmeetilise kuivuse korral, kuid ei asenda dermatiidi või muu nahahaiguse diagnoosimist.

Parim vastus küsimusele mida kasutada kuivale kehanahale on seega sageli lihtne: leebe pesemine, regulaarne niisutamine ja vajaduse korral kehaõli. Rutiini keerukust tasub suurendada ainult siis, kui selleks on selge vajadus.

Milline kehahooldusrutiin valida ning kuidas hooldada nahka pärast depilatsiooni?

Milline kehahooldusrutiin valida sõltub sellest, millised on naha peamised vajadused. Tavalisel päeval võib piisata dušist ja niisutajast. Koorimine, depilatsioon ja muud intensiivsemad tegevused ei pea toimuma samal päeval ega iga päev.

Kui kasutatakse depilatsioonitooteid, tuleb arvestada, et karvaeemaldus võib muuta naha ajutiselt tundlikumaks. Raseerimine eemaldab karva koos mehaanilise kontaktiga naha pinnal ning vahatamine või muud meetodid võivad samuti põhjustada lühiajalist punetust või kipitust.

Kuidas hooldada nahka pärast depilatsiooni? Vahetult pärast karvaeemaldust on mõistlik vältida tugevat hõõrumist, agressiivset koorimist ja tooteid, mis põhjustavad kipitust. Nahale võib kanda lihtsat hästi talutavat niisutajat, kui konkreetse depilatsioonimeetodi juhend seda lubab.

Värskelt raseeritud kaenlaaluste puhul võib mõni deodorant kipitada. Sel juhul ei tähenda kipitus, et toode „toimib paremini”. Pigem tasub anda nahale taastumisaega või valida tundlikule nahale paremini sobiv formulatsioon. Kui punetus on korduv või tugev, võib olla vajalik toodet vahetada.

Ka pärast säärte raseerimist võib nahk tunduda kuiv. Sellisel juhul on kehakreem või kerge ihupiim sageli sobiv järgnev samm. Kui kasutatakse väga lõhnastatud toodet ja see põhjustab kipitust, tasub valida lihtsam hooldus.

Koorimist ja depilatsiooni ei ole vaja ajastada samale hetkele. Kui nahka on juba raseerimise või vahatamisega mehaaniliselt mõjutatud, võib tugev kehakoorija kohe pärast protseduuri ärritust suurendada. Koorimise võib jätta ajale, mil nahk on rahulik.

Kui probleemiks on sissekasvanud karvad, võib mõõdukas koorimine mõne inimese puhul aidata naha pinda siledamana hoida, kuid põletikulist kollet ei tohiks tugevalt nühkida ega pigistada. Valulike, mädaste või korduvate põletike korral tasub pöörduda tervishoiutöötaja poole.

Kehahooldus pärast sportimist võib samuti vajada kohandamist. Higi ja tihedad treeningriided võivad muuta naha ebamugavaks, mistõttu on pärast trenni pesemine sageli mõistlik. Samas ei ole vaja kasutada iga kord tugevat koorijat või antibakteriaalset toodet kogu kehal.

Kui duši all käiakse mitu korda päevas, tasub jälgida naha kuivust. Sagedase pesemise korral võib olla eriti oluline valida õrn pesemisvahend ning kasutada pärast seda niisutajat. Nii saab vähendada olukorda, kus puhtusetunde saavutamiseks kahjustatakse naha loomulikku kaitsebarjääri.

Päikeselisel ajal on kehale mõeldud rutiinis oluline ka päikesekaitse, kuigi see ei asenda tavapärast niisutajat. Katmata kehaosad vajavad UV-kaitset ning pärast päikese käes viibimist võib nahk vajada tavapärasest rohkem niisutust. Päikesest ärritunud nahka ei ole hea samal õhtul intensiivselt koorida.

Sügisel ja talvel võib kuiv kehanahk vajada rikkalikumat toodet. Suvel võib sama inimene kasutada kergemat emulsiooni. Seetõttu on hea kehahooldusrutiin muutuv, mitte aasta ringi jäigalt ühesugune.

Samuti võib keha eri piirkondadel olla erinev vajadus. Kaenlaalused on sagedamini raseeritud ja deodorandiga kokkupuutes, sääred kipuvad paljudel kuivama ning seljal võib esineda rohkem rasusust või vistrikke. Ühte toodet ei ole alati vaja sundida sobima kõikjale.

Kui seljal või rinnal esineb korduvaid põletikulisi vistrikke, ei tasu neid lahendada ainult tugevama koorimisega. Väga sagedane hõõrumine võib nahka ärritada. Kui probleem on ulatuslik või jätab arme, võib olla vaja dermatoloogi hinnangut.

Ka kehaõli kasutamisel tasub arvestada, kuhu see sobib. Väga kuivadele säärtele võib õli olla meeldiv, samal ajal kui rasuse või vistrikele kalduva selja puhul võib kasutaja eelistada kergemaid tekstuure. Üks kehatooted kategooria ei tähenda, et kõik tooted sobiksid kõigile kehapiirkondadele.

Praktiliselt võib kehahooldusrutiini jagada kolmeks tasemeks. Põhirutiin on pesemine ja niisutamine. Vajaduspõhine hooldus hõlmab koorimist, kehaõli ja lokaalselt rikkalikumat kreemi. Eraldi etapid on depilatsioon, deodorandid ning hooajalised vajadused.

Selline jaotus aitab vältida liigset hooldamist. Kui nahk on rahulik ja mugav, ei ole vaja pidevalt uusi kehahooldustooted samme lisada. Kui tekib kuivus, ärritus või muu probleem, saab rutiini muuta ühe teguri kaupa ning hinnata naha reaktsiooni.

Hea vastus küsimusele milline kehahooldusrutiin valida on seega individuaalne, kuid põhiloogika jääb samaks: puhasta leebelt, niisuta regulaarselt, lisa koorimine ja õli ainult vajaduse järgi ning kohanda hooldust pärast depilatsiooni ja vastavalt aastaajale.

Praktilised soovitused

• Vali kehale pesemisvahend, mis ei jäta nahka pärast dušši püsivalt pingul ega kipitavaks.
• Väga kuiva naha korral eelista leiget vett ja lühemaid dušše.
• Kanna kehakreem või ihupiim nahale üsna kiiresti pärast pesemist.
• Kasuta rikkalikumat kehakreemi lokaalselt piirkondades, mis kuivavad kõige rohkem.
• Kehaõli võib kasutada kergelt niiskel nahal või kreemi järel kuivemates piirkondades.
• Kehakoorijat ei ole vaja kasutada iga päev ning ärritunud või lõhenenud nahka ei tohiks koorida.
• Pärast depilatsiooni väldi kohe tugevat koorimist ja vali rahulik, hästi talutav hooldus.
• Kui deodorant värskelt raseeritud nahal kipitab või tekitab löövet, anna nahale taastumisaega või vaheta toodet.
• Kohanda kehahooldust aastaaja järgi: talvel võib vaja minna rikkalikumat, suvel kergemat tekstuuri.
• Püsiva tugeva sügeluse, põletiku, valulike lõhede või korduvate kollete korral pöördu arsti või dermatoloogi poole.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Kehale mõeldud hooldus ei pea olema keeruline. Kõige olulisemad sammud on nahale sobiv pesemine ja regulaarne niisutamine. Kehakreem, ihupiim ja kehaõli saab valida naha kuivuse ning eelistatud tekstuuri järgi, samas kui koorimine ja depilatsioon on vajaduspõhised lisasammud.

Parim kehahooldus arvestab naha hetkeseisundi, aastaaja ja eri kehapiirkondade vajadustega. Kui kuiv kehanahk muutub hoolimata järjepidevast hooldusest põletikuliseks, valulikuks või tugevalt sügelevaks, tasub otsida meditsiinilist nõu. Igapäevaste kehahooldustoodete puhul on järjepidevus ja hea talutavus olulisemad kui võimalikult pikk rutiin.