Menopaus on naistele küllap üks keerulisemaid eluperioode, kuid ei tähenda sugugi, justkui oleks elu sealtmaalt alates kuidagi vähem väärtuslik. Sageli on naine just vanuses 50+ nii füüsiliselt kui vaimselt parimas vormis, sest kogemust ja teadlikkust jagub varasemast märksa rohkem. Suure tõenäosusega ootab ees veel rohkem kui kolmandik elust!
„Menopausi tekkimise keskmiseks vanuseks loetakse eluaastaid 48–52,“ tõi välja Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku günekoloog Kadri Palo. Menopausist saab tema sõnul rääkida, kui naisel ei ole järjestikuse 12 kuu jooksul olnud enam menstruatsiooni. „Kui menstruatsioonid lõpevad tunduvalt varasemas vanuses, on tegu enneaegse menopausiga ning sel juhul võib tegu olla haigusliku situatsiooniga.“
Üleminekuiga kui ettevalmistus
Perimenopausi ehk üleminekueaga tekkivad muutused võivad alata juba 4–5 aastat enne menopausi ja kesta 2–10 aastat. „See on periood, mil üleminekueaga seotud kaebused esinevad kõige tugevamalt,“ jätkab Kadri Palo. „Perimenopausi alguses võib olla ebaregulaarset ja vahel ka väga vererohket menstruatsiooni, mis osutub tihti esimeseks märgiks, et See Aeg on kätte jõudmas.“ Kõige sagedasemateks vaevusteks on arsti sõnul järsku tekkivad kuumahood, higistamine ja sellele järgnev külmatunne.
Eriti ebamugavad on öised kuumahood, mis häirivad und, muutes selle katkendlikuks. Sellest tulenev väsimus kipub mõjutama tervet elu. „Esineda võib veel erinevaid kaebusi: mäluhäireid, kontsentratsioonivõime langus, ärrituvus, meeleolu kõikumine, paanikahood, depressioon, lihas- ja liigesvalud, küünte haprus, juuste välja langemine, naha kuivus, kusepõie tundlikkus ning uriinipidamatus,“ loetleb dr Palo. „Enamus neist probleemidest on tingitud vanusega tekkivast naissuguhormooni – östrogeeni – langusest naise organismis. Samas ei tohi unustada, et kaebuste taga võib olla mingi tõsine haigus.“
Kaebusi ei pruugi ilmneda kõikidel, kuid umbes 75–85 % naistest neid siiski tekib. „Soodustavateks faktoriteks on geneetilised tegurid, suitsetamine, noorukiea alatoitumine, aga ka taimetoitlus,“ toob günekoloog välja.
Kaasata tasub ka abikaasat!
Naisi häirivad ka menopausiga kaasnev kaalutõus, tupekuivus ja libiido langus. „Kui kaalutõusust siiski räägitakse, jäävad ülejäänud kaks pahatihti tähelepanuta, kuna arvatakse, et need ongi loomulikud vanusega kaasnevad nähtused,“ nendib dr Palo. „Tänapäevanaistel on meedia poolt tekitatud surve olla sale ja kaalutõus perimenopausis võib tunduda äärmiselt frustreeriv.“
Oma rolli kaalutõusul mängivad nii vanus kui elustiil. „Väheneb füüsiline aktiivsus, mistõttu omakorda aeglustub ainevahetus,“ tõdeb günekoloog. „Muutuvad söömisharjumused, võimalike krooniliste haiguste tõttu suureneb ravimite tarvitamine.“ Kõik muutused, mis sel perioodil tekivad, võivad olla naise jaoks niigi rasked taluda, lisanduv kehakaal kipub muutma minapilti ja nii ei pruugigi eevatütred end pidada enam atraktiivseteks.
„Nõnda langevadki enesekindlus ja enesega rahulolu,“ märgib dr Palo. „Kui lisada sinna veel ka östrogeenivaegusest tekkinud tupekuivus, mis võib suguelu muuta valulikuks, on oht, et kõik see kokku viib libiido languse ning probleemideni paarisuhtes.“ Väga oluline on siis partneri toetus ja mõistev suhtumine ning omavaheline probleemidest rääkimine, mitte naise süüdistamine väheses huvis. Naine omakorda võiks menopausis toimuvat tutvustada ka oma kaasale. „Kui juba naine ise ei saa aru, mis temaga perimenopausis toimub, siis partner hoopiski mitte,“ nendib dr Palo.
Tervislik toitumine, korralik uni ja eri teraapiad
Vaevuste leevendamisel on oluline tervislik ja tasakaalustatud toitumine. „Vajadusel võib võtta toidulisandeid, samuti on tähtis füüsiline aktiivsus,“ loetleb Kadri Palo. „Uuringud on näidanud, et sportimine ise ei tekita menopausi vaevuste vähenemist, kuid füüsilise aktiivsusega kaasneb endorfiinide tõus organismis, mis aitab vaevusi paremini taluda. Suitsetamisest ja alkoholist loobumine või koguste vähendamine on samuti samm parema enesetunde poole.“
Dr Palo sõnul võiks proovida ka alternatiivseid meetodeid nagu akupunktuur, jooga või vabastav hingamine. „Nende toime põhineb enesekontrolli õppimisel, kuna tihti tekivad kuumahood just stress-situatsioonides,“ põhjendab günekoloog. Riietuda soovitab ta kihiliselt, samuti on hea kasutada rohkem looduslikke materjale. Iseäranis magamistuba võiks olla jahedam ning võimalusel tasub jätta aken ööseks lahti. „Hea on juua jahedaid jooke ja võtta enne magamaminekut jahe dušš,“ lisab arst. „Ja miks mitte võtta eeskuju lõunamaadest ja kasutada lehvikut, eriti kuumadel suvepäevadel!“ Äärmiselt oluline on Kadri Palo kinnitusel korda saada unerežiim, sest vähene või katkendlik uni põhjustab väsimuse tõttu meeleolukõikumisi ja mäluprobleeme, samuti seostatakse nappi ööund kaalutõusuga.
Apteekides leidub erinevaid looduspreparaate, mida dr Palo sõnul võib proovida. „Lisaks võivad aidata osad toiduained (fütoöstrogeenid) nagu linaõli, apelsinid, virsikud, küüslauk, kikerherned ja sojatooted,“ nimetab arst. „Viimaseid on võimalik osta ka apteegist, kuid siis ei tohi sojaga toidus liialdada.“ Siiski paneb dr Palo südamele, et uuringud on näidanud looduslike preparaatide väga väikest kasutegurit ning vahel võivad nad olla tervisele hoopis kahjulikud. „Väga heaks mittemedikamentoosseks meetodiks on uuringute põhjal kognitiiv-käitumuslik teraapia,“ täiendab günekoloog. „Koroonapandeemia näitas, et sellest on kasu isegi siis, kui seanss toimub telefoni teel või video vahendusel.“
Hormoonasendusravi ei ole imerohi
Kui eelpoolnimetatud soovitustest ei piisa, tuleks pöörduda arsti poole, kes saab määrata ravi. „Kasutatakse hormoonasendusravi ja kui domineerivaks on meeleoluga seotud probleemid, ka antidepressante,“ räägib dr Kadri Palo. „Hormoonasendusravi määramiseks on naise kaebuste tugevus. Seda ei määrata hormoonanalüüside alusel, sest samasuguste analüüsiväärtuste korral võivad ühel olla kaebused, aga teisel mitte, mistõttu igast naisest lähtutakse individuaalselt. Eelnevalt peab viimase kahe aasta jooksul olema tehtud mammogramm.“
Nagu kõikidel ravimitel, on ka hormoonasendusravil oma plussid ja miinused. „Olulist osa mängib siin ravi alustamise aeg ja kestus,“ toob dr Palo välja. „Ravi kestus on individuaalne. Pikemaajaline kasutamine võib tõsta terviseriske. Viimased tuleb igal aastal uuesti üle vaadata ning hinnata ravi edasist vajadust või kaaluda hoopis selle lõpetamist.“ Ka ravile vastunäidustuste puudumisel võiks arsti sõnul kehtida reegel: nii kaua kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Kasutama peaks väikseimat östrogeeni annust, mis veel kaebusi leevendaks. „Kindlasti ei ole hormoonasendusravi puhul tegemist imerohuga vananemise aeglustamiseks ja ilma põhjuseta seda ei kasutata,“ rõhutab arst.
Tupekuivuse ja põieprobleemide korral võib aidata nii hormoonasendusravi kui ka tuppe pandav madaladoosiline östrogeenravi. „Samuti leidub apteekides erinevaid tuppe niisutavaid kreeme ja küünlaid,“ soovitab dr Palo. „Intiimpiirkonna hügieeeniks piisab soojast veest. Vajadusel võib kasutada intiimpesuvahendeid, kuid eeskätt neid, mis on loodud nimelt menopausieas naistele või on niisutava toimega.“
Seksuaalvahekorra ajal soovitab arst kindlasti libestit kasutada. „Voodielu on mõistva partneri ja õige libestiga nauditav ka menopausis,“ lisab arst. „Üldse peaks ka menopausieas naisel olema hea elukvaliteet – ei tohi mõelda, et kõik ebamugavused tuleb lihtsalt üle elada, sest kogu aeg on niimoodi olnud.“ Abi saab iseenda positiivsest mõtlemisest, toetavast partnerist, sõpradest ja vajadusel ka erinevatest ravimeetoditest.
Intiimtervise ekspertbränd Cumlaude Lab soovitab üleminekueas naistele
Lubripiù niisutav intiimpesugeel, Lubripiù niisutav intiimkreem ja Mucus intiimpiirkonna lubrikant pakuvad tõhusat niisutust nii igapäevaseks mugavustundeks kui ka intiimsemateks hetkedeks. Serotogyn ja Serotogyn õhtused kapslid aitavad toidulisandina seespidiselt ennetada ning vähendada üleminekueast tingitud vaevusi. Intiimpiirkonna vananemisilmingute (toonuse kadumine, naha tumenemine) korral on aga abiks hüaluroonhapet ja kasvufaktoreid sisaldav pinguldava toimega Viderage noorendav intiimgeel-kreem.
Teksti autor: Krista Kiin
