Tervisliku päikesevõtmise ABC

Tervisliku päikesevõtmise ABC

Meid on kostitatud juba käesoleval suvel ohtra päikesega ning on lootust, et seda rõõmu jätkub pikemaks. Päikesekiired tekitavad küll elevust ja rõõmu, kuid ei tohi unustada, et UV-kiirguse üledoos mõjub nahale kahjulikult. Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum annab nõu, mida tuleks jälgida suveperioodil päevitades.

Päike on eluks hädavajalik, kuid liigne päikese käes viibimine võib kahjustada nahka ja silmi ning tuua kaasa immuunsüsteemi probleeme. Samas sünteesib nahk ultraviolettkiirguse toimel D-vitamiini, mis tagab immuunsüsteemi normaalse toimimise, luukoe arengu, vere hüübimise, südamelihase ja närvikoe töö. Nii et päikest tasub nautida, ent samas tuleb end ka päikese negatiivsete mõjude eest osta õigesti kaitsta.

Päikesepõletus ei ole ainus tagajärg, mida peaks päevitamisel silmas pidama. Paljud liigse päevitamise tõttu tekkivad muutused ilmnevad aja jooksul – päikesekiirgus kahjustab naharakke, nahk kaotab elastsuse, tekivad enneaegsed kortsud ning tumedad ja heledad plekid. Halvimal juhul võib tekkida nahavähk – näiteks on teada, et lapseeas saadud päikesepõletus suurendab melanoomi haigestumise riski.

Päikesekaitsevahendite kasutamine

Üldiselt ei soovitata otsese päikese käes viibida päeval kella 12 ja 16 vahel ja mitte kauem kui 30 minutit. Päikese käes viibides tuleb nahka kaitsta päikesekaitsevahenditega. Enamikke päikesekaitsekreeme tuleb ühtlaselt ja õrnalt masseerides nahale kanda 15–30 minutit enne väljaminekut. Kindlasti ei tohi unustada kõrvu, huuli ja jalalabasid. Kuid ühekordne kasutamine ei aita – kreemitamise protseduuri tuleb korrata vähemalt kahe tunni järel võis siis vahetult pärast ujumist ja tugevat higistamist.

Erinevad uuringud on tõestanud, et põletus saadakse tihtipeale ka sellepärast, et kehale määritakse liiga õhuke kiht kaitsekreemi. Täiskasvanud inimese kogu keha katmiseks kulub keskmiselt 45g ehk vähemalt kolm supilusikatäit päikesekreemi. Üldiselt tuleb lähtuda põhimõttest, et pigem kanda nahale rohkem päikesekreemi kui vähem.

On vale arvata, et päikesekreemi tõttu ei ole võimalik saavutada soovitud jumet. Vastupidi – päikesekreem muudab päevituse ühtlasemaks ja pikaaegsemaks. Kreem aitab melaniinil jaguneda ühtlasemalt ning vältida allergiate, pigmendilaikude, kortsude ja päikeseplekkide teket.

Nägu vajab kindlasti tugevamat päikesekaitset kui ülejäänud kehaosad. Kindlasti võiks näole kanda spetsiaalselt selle jaoks loodud ning kõrge päikesekaitsefaktoriga päikesekreemi. Näiteks  BABE SUPER FLUID EMULSIOON NÄOLE SPF50 50ML. Väga paljudel on probleeme ka pigmendilaikudega. Seda aitavad ennetada näokreemid, millel on SPF50 ja spetsiaalselt pigmendiaikude ennetamiseks mõeldud kreemid. Näiteks EUCERIN SUN EMULSIOON NÄOLE ANTI-PIGMENT SPF50+ 50ML või ISDIN PÄIKESEKAITSEVEDELIK NAHATOONI ÜHTLUSTAV SPF50+ 50ML

ISDIN PÄIKESEKAITSEVEDELIK NAHATOONI ÜHTLUSTAV SPF50+ 50ML. Intensiivse päikesega ei tohi unustada ka huuli. Huulepalsamit ostes tuleb jälgida, et sellel oleks kindlasti vähemalt SPF25+. Näiteks SEBAMED HUULEPALSAM VITAMIN-E SPF30 või ISDIN HUULEPALSAM SPF50+ 4G.

Alla 1-aastaseid lapsi ei soovitata päikese käes hoida. Vanemad lapsed peaksid kasutama tugeva filtriga päevitustoodet (vähemalt SPF 30) ning olema lisaks kaitstud puuvillase riidega. Lastele sobivad hästi näiteks LA ROCHE-POSAY ANTHELIOS PÄIKESEKAITSEPIIM BEEBIDELE SPF50+ 50ML ja NOVACLEAR PÄIKESEKAITSE URBAN LASTE SPF50+ 125ML. Oluline on mõista, et lapse nahk on täiskasvanu omast oluliselt õrnem. Ent just nemad veedavad suvel suurema osa ajast õues, rannas olles aga vees või liivaga mängides. Sellepärast peaksid lapsed kasutama kindlasti kõrge päikesekaitsefaktoriga kreeme, mis on mõeldud just nende nahale.

Päikesepõletuse leevendamine

Päikesepõletuse või selle kahtluse korral tuleks viivitamatult päikese käest ära tulla ja juua rohkelt vett, jahutada nahka korduvalt jaheda veega, külma vee mähistega või külmakoti abil. Jahutamiseks sobivad ka spetsiaalsed põletusvastased geelid – nt BurnJel Gel, mis nahka jahutades vähendavad ka valu ja turset. Burnjel sobib esmaabiks kõikide põletuste korral. Juhul, kui valu segab uinumist, võib kasutada valuvaigisteid.

Kergema põletuse korral on kindla peale minek aaloegeel, näiteks ALOE VERA GEEL LIFEPLAN 200ML ja BABÉ ALOE VERA GEEL 90ML. Abi on ka spetsiaalsetest päevitamisjärgsetest vahenditest, näiteks AVENE SUN PÄEVITUSJÄRGNE TAASTAV KREEM-GEEL 200ML ja ISDIN PÄEVITUSJÄRGNE SPREI 200ML.

Kindlasti ei tohi kuumavale põletikulisele nahale määrida hapukoort – see võib küll jahutavalt mõjuda, kuid oma rasvasuse ja nahapoore ummistava toime tõttu teeb ta rohkem kahju kui kasu. Kui naha pinnale tekib rasvane kiht, ei pääse kuumus välja ja läheb edasi sügavamatele kudedesse. Seetõttu ei sobi päikesepõletuse esmaabiks ehk kuumaval nahal kasutamiseks ka pantenool, õli, vaseliin, beebiõli, rasvased kreemid või muud vahendid, mis takistavad kuumuse alanemist ja seetõttu pigem soodustavad nahakahjustuse süvenemist. Samuti ei sobi viinaga määrimine, mis kuivatab juba niigi niiskust kaotanud nahka.

Paranemise ajal on soovitatav nahka iga päev niisutada ning päikesepõletusele järgnevatel päevadel vältida päevitamist, et nahal oleks aega kosuda. Põletus peaks tavapäraselt kaduma 3-5 päevaga.

Päikesepõletuse vältimiseks tuleb päevitada mõõdukalt ning üle 20 minuti päikese käes viibimise korral kasutada vähemalt 30 SPF päikesekreeme või -geele ning kaitsvaid rõivaid. Palava ilmaga ja päevitades on päikesepiste vältimiseks kindlasti vaja tavapärasest rohkem vett juua.

Päikesekaitsevahendid osta apteegist

Kogu apteegikosmeetika töötatakse välja koostöös nahaarstide, allergoloogide ja eriarstidega, see kehtib ka päikesekaitsevahendite kohta. Tooteid katsetatakse ja analüüsitakse regulaarselt, laborites käib pidev arendustöö. Kliinilised uuringud tõestavad ja kinnitavad toodete toimet ja ohutust.

Apteegikosmeetika sarjade päikesekaitsetoodetes kasutatavad lisaained on värvusetud, lõhnatud, ei ärrita nahka ega tekita allergilisi reaktsioone. Samuti peavad nad sobima teiste abi- ja toimeainetega. Kasutatavad lisaained ei tohi muuta naha loomulikke omadusi (pH-d, niiskusesisaldust) ja neil ei tohi olla ennustamatut toimet. Aine peab olema heade kosmeetiliste omadustega: meeldiv, mugav, mittemääriv ja kergesti eemaldatav.

Päikesekaitsevahendeid on apteegis erinevaid – kreemide, õlide, päikesekaitsepulkade, huulepulkade ja ihupiimade kõrvalt leiab ka erinevaid spreisid, mis on oma koostise poolest üha uuenduslikumad – olgu tegemist siis matistava efektiga või hoopis spetsiaalselt tundlikule nahale mõeldud tootega, mida saab kanda peale ka märjale nahale.