Nahaarst annab nõu!

28.04.2022

Nii apteeki kui ka Apotheka Beauty e-poodi pöörduvad kliendid tihtipeale nahamurede korral. Nahahooldusest räägitakse erinevates kanalites pikalt ja laialt, nii et selle info sisse võib ka ära eksida.

Sellest lähtuvalt korjasime Apotheka Beauty Instagram’i lehel meie jälgijatelt küsimusi ja meie küsimustele nahahoolduse, apteegikosmeetika osas annab vastuseid ja avab tagamaid dermatoveneroloog-kosmetoloog Dr. Kairi Nurm, kes lisaks arsti diplomile omab ka rahvusvahelist CIDESCO diplomit kosmetoloogias.

Erihuvideks nahakasvajate diagnostika ja ravi, psoriaas, atoopiline dermatiit, kutsedermatoosid, esteetiline  meditsiin. Hetkel töötab Dr. Nurm dermatoveneroloogina erakliinikus Vahlberg&Pild ja õpib lisaks ka töötervishoiu eriala residentuuris.

Küsimused-vastused:

  • Kuidas hooldada teismelise aknelist nahka, mis samal ajal kuiv, kas kasutada pigem niisutavaid kreeme või siis põletikuvastaseid kuivatavaid tooteid?

Tegelema peaks mõlema probleemiga: lokaalsed akneravimid ja isotretinoiin tõesti kuivatavad paljudel patsientidel nahka ja seetõttu soovitavad nahaarstid koos väljakirjutatavate akneravimitega alati paralleelselt kasutada niisutavaid kreeme naha niisutamiseks ja võimaliku nahaärrituse leevendamiseks.

  • Retinool- mis vanusest kasutada, millal, kas kuurina või pidevalt?

Retinoide on toodetes erinevate vormidena, akneravis soovitame neid juba puberteedieast, noorendaval eesmärgil võiks hakata kasutama vanuses 25-30, alguses madalamas kontsentratsioonis, kindlasti jälgides naha reaktsiooni, kuna eriti kasutamise alguses võivad nad olla nahka ärritavad. Tooteid võib olenevalt tugevusest kasutada kas iga päev või mõned korrad nädalas nii pidevalt kui ka pausidega, suvel on vajalik kindlasti tugev päikesekaitse retinooli kasutamise ajal kuna nahk võib kergemini ära põleda, retinooli kasutatakse õhtul kuna ta inaktiveerub päikese käes

  • Mis on füüsikaline, mis keemiline päikesekaitse?

Füüsikalise päikesekaitse annavad mineraalsed komponendid: titaaniumdioksiid, tsinkoksiid, mis peegeldavad  ja hajutavad päikesekiirguse nahalt eemale.
Keemilise päikesekaitse annavad erinevad keemilised ühendid, mis absorbeerivad ja neelavad UV kiirgust

  • Kuidas ja kui tihti tuleks päikesekaitsekreemi peale kanda?

Päikesekaitsekreemi tuleks määrida kogu kehale, ka peopesadele, taldadele, huultele ja kõrvadele, kanda peale 15-30 minutit enne päikese kätte minekut, uuendada seda iga paari tunni tagant(ka veekindlat toodet) peale ujumist, kuivatamist ja intensiivset higistamist. Täiskasvanu keha katmiseks vajalik toote hulk oleks 30-45 ml

  • Mis on SPF ja UV kiirgus?

SPF (sun protection factor) on päikesekaitsefaktor ja näitab kreemi võimet kaitsta nahka päikesepõletuse eest. Päikesekaitsekreem, mille peal on  vaid SPF kaitseb vaid UVB kiirguse eest, mida suurem on faktor, seda kauem võib päikese käes olla põlemata. Laiema kaitse saamiseks tuleks valida toode, millel märge broad spectrum või UVB+ UVA, uuematel toodetel on ka juba nähtava valguse(HEV) ja infrapunakiirguse (IR) kaitse.

UV kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille alaliikideks on UVA, UVB ja UVC kiirgus, maapinnani jõuavad UVB ja UVA kiirgus, neist UVA kiirgus on pikema lainepikkusega, tungib sügavamale nahka, põhjustab naha vananemist, kortsude teket ja suurendab nahavähi tekke ohtu.
UVB kiirgus on lühema lainepikkusega, vastutab naha päikesepõletuse tekke eest ja soodustab ka nahavähi teket.

  • Millist koorijat valida, kui sageli koorida?

Rasusema, paksema ja suurepoorilisema nahaga inimesed võivad valida ka abrasiivsema ja nö. terakestega koorija, tundlikuma, õhema ja probleemse nahaga inimestele sobib paremini õrn ensümaatiline koorija, lisaks on võimalus kasutada koorijatena ka erinevaid AHA , BHA happeid, koorimissagedus oleneb nahatüübist, probleemist ja tootest aga üldiselt võiks see toimuda 1-2 x nädalas.

  • Miks öeldake, et C-vitamiini peab aplitseerima hommikul, kas võib ka õhtuti?

 Vitamiin C võib manustada nii hommikuti kui ka õhtuti. Tavaliselt masnustatakse teda hommikul, kuna tahame saada päeva jooksul kaitset vabade radikaalide eest, kuid ta muutub valguse käes vähemefektiivseks siis tuleb tal lasta enne välja minemist korralikult nahka imenduda.

  • Kas nägu võib puhastada ainult mitsellaarveega või peaks sinna juurde midagi veel kasutama?

Mitsellaarvesi on väga hea vahend naha puhastamiseks, kuna mitsellide tehnoloogia eemaldab nahalt nii mustuse kui ka niisutab nahka ja sobib ka tundlikule nahale. Kui kasutad rohkelt meiki oleks hea kasutada nii mitselaarvett kui ka meigieemalduspiima, et nahka täielikult puhastada. Soovi korral võid puhastuse lõpetada toonikuga, et tasakaalustada naha pH.

  • Kas looduslik kosmeetika on parim valik?

Looduslik kosmeetika on üks võimalikest valikutest, kuid ei saa öelda, et ta oleks alati parim ja kõigile sobiv. Loodusliku kosmeetika tarbimisega peaksid olema ettevaatlikumad erinevate allergiate ja tundliku nahaga inimesed, kuna puhtad ja kontsentreeritud taimsed õlid ja ekstraktid võivad põhjustada nahalööbeid ja- ärritusi ja ei pruugi alati ka olla sama kiire toimega ja sama efektiivsed kui nt. spetsiaalse nahaprobleemi lahenduseks välja töötatud tooted.

  • Kui mu käed alati kuivavad, ka ohtralt kreemitades, siis mida võiks veel katsetada, et 30-aastaselt ei näeks käed välja kui 70+ aastasel?

Enamikul juhtudest põhjustavad isoleeritult käte naha kuivust keskonnatingimused, sage kätepesu, desinfektsioon, kokkupuude erinevate ärritavate ainetega ja ka mõned meditsiinilised seisundid. Primaarne on ikkagi naha rohke niisutamine ja toitmine (vähemalt 5-6 x päevas) toodetega, mis sisaldavad nii emolliente kui ka humektante. Mida kuivem ja kahjustunum on nahk, seda rasvasema konsistentsiga võiksid tooted olla. Vähendada vee, seebi ja desinfektsioonivahenditega kokkupuudet ja kasutada märgade ja mustade tööde tegemisel kaitsekindaid.

  • Topeltpuhastus - ei või ja?

Topeltpuhastus on vajalik rohke meigi ja kosmeetikatoodete kasutamisel, töötamisel saastega keskkonnas ja niisutaval eesmärgil kuiva ja ärritunud naha puhul.

  • Kas hommikuti piisab ainult näo kergelt veega loputamisest, või peaks siiski kasutama ka näopuhastusvahendit?

Soovituslik on kasutada ka näopuhastusvahendit, kuna tavaline vesi ei eemalda nahalt täielikult rasu ja ebapuhtusi. Lisaks on kraanivesi tihti ka kare ja võib ärritada ning liigselt kuivatada nahka- seetõttu oleks vajalik valida leebe puhastusvahend, mis arvestab nahatüübiga ja- vajadustega.

  • Kas on mingisuguseid toimeained kreemides/ seerumites, mida tuleks vältida, kui nahk kipub kergesti ummistuma ning tekivad punnikesed?

Ummistunud rasunäärmed tekivad  erinevatel põhjustel- hormonaalsetest muutustest tingitud liigsest rasueritusest, kuivast nahast ja liigsest rasunäärme avade sarvestumisest või ka rasu, mustuse ja kosmeetikatoodete jääkide kogunemisest rasunäärmetesse. Kosmeetikatoodetes võivad poore ummistada väga erinevad ained- nt. tõrv, mesilasvaha, alkohol, vetikaekstrakt, lanoliin, kookosrasv ja- õli, glütseriin, jojobavaha, sheavõi, naatriumlaurüül- ja laureetsulfaat, steariinhape, kastoorõli, kakaovõi, nisuiduõli, talk ja mitmed keemilised ühendid.

  • Millal võiksid teismelised hakata kasutama näohooldustooteid ja kreeme? Kui nahk on korras, kas sellisel juhul peaks teismeline end juba kreemitama? Millistest toodetest võiks alustada?

Ei eksisteeri kindlat vanusenumbrit aga puberteedieast võiks kindlasti juba alustada nahahooldusrutiiniga, mis sisaldab leebe puhastusvahendi kasutamist 2 x päevas, niisutavat kreemi igapäevaselt, naha koorimist AHA, BHA  hapetega 1 x nädalas ja  laia toimespektriga ning vähemalt SPF30 faktoriga päikesekaitsekreemi kasutamist.

  • Kuidas hooldada vanemat nahka (60+, 70+), millel juba esinevad silmatorkavamad vananemise märgid?

Naha põhivajadused on igas eas põhimõtteliselt ühesugused- puhastamine, niisutus, surnud naharakkude eemaldamine ja päikesekaitse. Vanuse lisandudes võiksime hakata kasutama nahahooldustooteid, mis sisaldavad rohkem aktiivtoimeaineid kortsude, lõtvuse, pigmentatsiooniprobleemidega ja kuivusega võitlemiseks ja teha ka intensiivhoolduskuure kas kodus või kosmeetiku juures, kasutada õlisid, seerumeid, mis sisaldavad  antioksüdante, vitamiin C, hüaluroonhapet. Soovitan investeerida eraldi päeva-, öö- ja silmaümbruskreemi. Kui päevakreemid võiksid aastaringselt sisaldada erinevaid niisutajaid, antioksüdante ja päikesekaitset, siis öökreemides oleks efektiivseks vananemisvastaseks toimeaineks retinool, mis vähendab peeneid kortse, kollageeni kadu, nahaatroofiat ja ühtlustab nahatooni. Kasutada vajadusel ka õhuniisutajat, et hoida siseruumides õhuniiskus 45-60% juures.